Sõbrad, kes te siin aeg-ajalt uudistamas käite, kas ehk ma olen midagi kirjutanud… ja siis pettunult tõdete, et taas kord on emapiduri blogi unarusse jäänud; mul on häid uudiseid. Me kohtume nüüd ja edaspidi igapäevaselt naiste tehnikaportaalis accelerista.com. Olen kaks aastat veeretanud seda mõtet, koondada tehnikahuvilised ning enese sõnas ja pildis väljendamisega hästi hakkama saavad…
Seda lugu sobib sisse juhatama anekdoot, mis lõpeb lausega: “ja siis tulin mina, üleni valges.” Fred Jüssi armastab seda lugu ikka jutustada, et ilmestada absurdimaigulisi olukordi. Kiiskavvalgest Q7st on suhteliselt raske mööda vaadata, sest ta seisab täpselt mu käiguteel esindusse ja on… üsna… suur. Haaran möödajooksul stendist hinnakirja ja vean, oma volitust oodates, pastakaga mitu…
Ilusate ja olevate (mugandus Fred Jüssi “olevast eluviisist”) naiste kohta võib, sõltumata nende east, “tüdruk” öelda küll. Mulle isiklikult meeldib “tüdruk” märksa rohkem kui “neiu” (viimane on saanud Y-gen tõlgenduses “tüdruksõbra” tähenduse) ning enesekeskselt eelistan ma tüdrukut soliidsele prouatamisele. Meestega on asi teistmoodi, meest poisiks (poisuks) nimetada on ilmselgelt alavääristav. Nii käivad käsikäes kahekümnesed noormehed ja neiud…
Kui su öökapi sahtlis lebavad kõrvuti Seth Godin (Lilla lehm), SOSIN, Xanax ja LELO, siis esindad sa suure tõenäosusega nn. kaasaegse naise stereotüüpi. Kõik eluks vajalik peab olema alati käepärast. Minu öökapil lebab tavaliselt ka pinu raamatuid. Praegu näiteks 100 Autot 2, Tove Janssoni elulooraamat ja Fred Jüssi parimad palad. Viimane on tagasihoidlik, taskuformaadis raamatuke, mille hommikul käekotti pistan…
Neil hommikutel, kui varikatuse all, Sinise Noole kohal, haigutab igavlevalt kass-või pole tedagi- tunnen end üksildase ja mahajäetuna. Mööduv nädal oli just säärane, sest STI oli Mariines hoolduses. Tehti korda tehases korralikult tihendamata jäänud tagaluuk ja värviti üle esispoiler, mille ma parklas ära retsisin. Bensuluugi mehhanism vahetati ära juba eelmise aasta lõpus ja see toimib…
Kes Focuse lühiülevaadet otsib, kerib alla, jätab vahele ja otsib paksus kirjas viidet. Pika loo leiab siit, whatcar.ee lehelt. Selleks, et aru saada, mis seos on brokkolil, lumest tunnetel ja Focusel, võib lugeda vahepealset ” aiaaugust emotsionaalset plära” nagu siin kommentaator tabavalt kirjutas. Meil oli Härra Abikassaga tegelikult 16/16 plaan tehtud. Mõtlesime valida minu tegemata lugude…
… lugu sellest, kuidas ma eelmise nädala algul luua kapist välja tõstsin ja kuumaks ajasin, et Mariine saaks Rootsist tulnud STI dokumendid korda- ja kuidas kõik siis ka paari tunniga korraldus- jääb ootama oma aega. Sest uus lugu tuli peale. Täpselt üks nädal ja üks päev sellest, mil ma oma Sinise Noole kätte sain; täpselt…
Samahästi võiks siin ülal olla ka see reklaam, sest sisaldab labradori. Nimelt pidin nädalavahetusel vastama küsimusele, mis koer ma olen. Algul pakkusin varianti “sinu koer”, aga tõutäpsustuse juures jõudsin labrakani. Säärane, sõbralik, armastab lakkuda kõike, sööb kõike, ei haugu eriti, vaatab niiskete silmadega omanikule otsa, jne.. Ühesõnaga, inside joke (ja labrakas ei ole karvane nagu ma ekslikult…
Mõnikord on nii, et üks auto, üks laul. “JBW” sobib Juke kõllidesse nagu näpp karburaatori klapi vahele (puhas alliteratsioon, mitte teadmiste demm!). Tõe huvides, olgu öeldud, kõllidesse tuleb kõvasti volüümi anda, et üle teemüra kostuks. Aga see on võimalik. Eriti, kui tee on sile, see-eest konarusteta. Ja kui siis kehalisest imedemaast peale sajandat Tartu-Tallinna suuna…
Kui ma 7×3 mängu ausalt mängiksin, saaks autoblogist peagi toidublogi. Suure osa oma sügisestest vabadest hetkedest kasutan talviste naudinguhetkede valmistamiseks. Hoidisterivi riiulis aina kasvab ja isiklik rahulolu sealhulgas. Siiski õnnestus mul kõrvale panna kolm säärast hetke, mis ei seostu kuuma pliidi ja värviliste purkidega. Esimene: ahaa! Kuidas ma aru saan, et sügis on jõudnud? Meeleolust, muidugi. See…
emapidur 