Ford Focus ST: maanteemürsust kruusakraapsuni

Samahästi võiks siin ülal olla ka see reklaam, sest sisaldab labradori.  Nimelt pidin nädalavahetusel vastama küsimusele, mis koer ma olen. Algul pakkusin varianti “sinu koer”, aga tõutäpsustuse juures jõudsin labrakani. Säärane, sõbralik, armastab lakkuda kõike, sööb kõike, ei haugu eriti, vaatab niiskete silmadega omanikule otsa, jne.. Ühesõnaga, inside joke (ja labrakas ei ole karvane nagu ma ekslikult väitsin). Aga minu puhul see tõug on väga tõene.  Nagu ka äsjane äge nädalavahetus Ford Focus ST-ga.

Isane on, aga sikspäkki ei kuskilgi

ArmatuurMul ei olnud Focus ST-d saades üleliia suuri ootusi. Kuigi, jah, lõppkokkuvõttes Fordi pisem ST, Fiesta ST mulle täitsa meeldis ju– sel võiks olla oma kindel ostja, kes sportlikust apelsinist ka tõeliselt rõõmu tunda mõistab ja samas autole üleliia suuri mugavusnõudeid ei esita.

Focus ST peaks olema veel kraadi võrra kangem; ja suurem on ta klassi võrra nagunii. Arvutikotti autosse paigutades näen rõõmuga, et seekord on taga istujatele ilusti ruumi jäetud. Ja istmesse mahun ma ka mõnusalt. Nagu hiljem selgub, mahub ka märksa suurem mees. Märksa suurem.

Esmapilgul jätab universaalkerega Focus ST suhteliselt isase mulje– 184 kW, kaheliitrine EcoBoost Turbo, kuuekäiguline manuaalkast, Recaro bucket-istmed, lühikese käiguga amordid, kriipid väljalasketorud, Perfomance paki veljed ja punased pidurisadulad, juba Fiesta ST-st nähtud Sport Technologies disainijoon pedaalidel ja käigukangil; armatuurile eraldi välja toodud näidikud- kõik see püüab mind kõnetada kui kõva lustikasti-imago.

Reklaammaterjal emotsioneerib miskisugusest muskelautost- väljast vaadates on tegu ikka selle sama Focusega, mida nad 30mm kõrgemana tõsiseltvõetavaks, viieukseliseks peretõllaks nimetavad. Lase natuke alla ja juba ongi sport!

Katuseluuki ei ole, see tumeda mistraga lagi ei meeldi mulle kohe sugugi! Seesama, karvikjas sünteetiline asi on maas ka pakiruumi põrandal ja peagi saab selgeks, et isegi mantlinööp kisub “sportliku vaipkatte” kiirelt tutiliseks. Fui!

See, kes siin enne istus…

Müügiosakond hoiatab mind tundliku siduri eest ja Info Auto õuelt tänavale sööstes ma ka korraks mootori välja suretan- ehk siis, hoiatus oli asjakohane. Õnneks sidur alla  ja nupust käima uuesti; ja läksime! Rohkem enam ei sure ja tundlik sidur sobib mulle heaste.

istmekate2Isteasendi sättimisega on alguses ikka tükk tegu, ma olen kuidagi nõmedalt vastu põrandat litsutud ja põlved lõua all. Pean auto kinni ja üritan leida mugavama sõiduasendi.

Vaatan kella ka, paikanäpsimine võtab mu elust kuus minutit; juhiistme seljatoe nurka ma õigeks ei saagi, sest ketta vahele võib murda küüned ja väänata käe, aga ketas sellest ei liigu. Nimesid nimetamata, ma kujutan juba ette, kes seal enne mind sõitis. Sest kõrvalistme valits töötab vigudeta.

Hiljem siiski selgub, et sõiduasendit tuleb paar korda veel timmida, et pikal maanteesõidul mugav oleks. Kolmanda päeva õhtuks on asi igatahes käpas ja ma tunnen end jummalast mugavalt. Välja arvata see, et ma ei näe paremalt esipiilarist läbi ega mööda. Ja tagaaknast on ka suht mõttetu välja jõllitada, selleks on olemas indikeeriv graafika juhi nina ees näidikulaual, mis annab märku liikuvatest objektidest ja kõrgetest äärekividest. Sama graafika näitab ka, mis tuled autol parasjagu põlevad. Mugav.

Ruumi palju, panipaiku mitte nii väga

salongRuumi on ees ja taga tõesti toredasti. “Mission ST” vaimse juhi kõrval istudes lasen end oma ämbris mõnusalt lamaskile ja tõstan jalad armatuurile. Korjan põlved lõua alla. Sirutan jalad ette alla välja.

Panen käe… tühjagi ma ei pane, vahelaeka kaant ei saa käetoeks pikendada ja me mõlema käsivarred sinna ei mahu ka.

Pakiruum on mahukas. Võiks sobida kahele magamistoaks, kui istmed alla lasta. Alla laskmata, mahub kuhi kõrvitsaid ja õunu, reisikott ja muud nipet-näpet naistenodi.

Ma räägin, pereauto! Kabedalt kõndiv pereauto! Tagadiivani test jääb tegemata, hakka nüüd head sõiduaega kes-teab-millele kulutama, eks. Kaks, mööndustega kolm mahuvad istuma ja jala-ning pearuumi on piisavalt. Mis diivanisse puutub, siis võtke tuba. Selles hinnaklassis ja näitajatega sõiduki puhul juba täitsa võib.

Üksnes panipaikade põhjal otsustades, on tegu sportautoga.  Päikeseprillid saab panna üles ära, vahelaekast tuleb kummisahtel välja tõsta ja alla mahub rahakott. Ämberistmete tagaküljel on taskud ajakirja või joonistusploki tarbeks. Uksetaskutesse tuleb lõpuks surada see, mida kuskile mujale panna ei ole, k.a. võtmepult, mida nupuga käivitusel vaja ei lähe. Joogihoidikusse mahub kaks 0,33-liitrist limpsipudelit, minu, pisut kõhukam veepudel ja kohvilähker ei mahu. Hoian süles ja imen kiirelt tühjaks, et mitte peale ajada, sest kurvilisel teel pole kuigi lõbus kuuma kohvisse kastetud saada. Omamoodi ristimistseremonii seegi.

Sõit nagu sulnis seiklus

Müügiosakond räägib autost, mida naisel on pigem raske tallata ja kütuse mõttes kallis pidada, et on ikka rohkem meeste värk. No äkki ma siis pole naine, aga see hobune peru küll pole. On hoopis lõbus. Asfaldil sööstab mürsuna edasi, 6,5 sekki sajani ja kuuendal käigul mastaapne möödasõidukiirendus.

tolmuteelAlgul, tõsi, olen usin käiku aegsasti alla vahetama, aga tagasiteel lõunaosariikidest põhjapoolkerale, ei näe ma enam selleks mingit vajadust. Käigukast tervikuna on oh, kui mõnus! Head pikad hambad, konkreetne vahetus, kuuled häälest, millal võid järgmise sisse lükata.

Ja kui kurt oled, plingib näidikulaual roheline nooleke, mis sulle õige hetke kätte juhatab. Kuues läheb kuskil seitsmekümne pealt sisse ja see tähendab, et maanteel sõidangi pidevalt kuuendaga.

Minnes juhtub mul ka üks päris lollakas aps, stiilis “agarus on ogarus”. Püüdlikult Kaido (TG peatoimetaja) õpetussõnu meeles hoides, ei roni ma eessõitjale trassil enam selga vaid pean pikivahet ning möödasõitu alustan aegsasti, käiku alla vahetades ja kiirendades. Mis tähendab, et ma liigun ühtlaselt eelminejast mööda, alates hetkest, mil nina reast välja pistan. Mitte ei hakka mööda sõites kiirendama.

Ja nüüd siis, seda kõike tehes- lükkan neljanda asemel  sisse teise käigu. Möödasõiduks valmistudes, jah… mootor poob end kinni ja juhtub see, mille kohta Kaido Austrias ütles: “s..t leivakotis” vms. Panen pidurit ja üritan kiirelt suruda sisse kõrgema käigu. Õnnestub viiendale tõsta ja laupkokkupõrget vältida. Aga kuram, see tunne oli väga õudne. Jalg võdiseb veel tükk aega. Elu õppetund.

Mmmmm… nina Vorbuse poole keerates saan algatuseks viis kilomeetrit kruusateed. Ohsa! Ohsaaaaa! Jeees! Misasja see müügiosakond rääkis, et madala profiiliga rehv ja sportvedru ei kannata asfaldilt mahakeeramist?! Ja kuidas kannatab! Lausa anub! Nüüd läheb lõbusaks! Väikese roolinõksuga saab tekitada ülejuhitavuse, ST pepukene astub välja, annan pisut gaasi ja keeran rooli veidi vastu- läksime! Kurvid on pure fun! See on  s e e  ST ja mina hakkan igatsema tolmukattega teid.

Neid ma saan, rohkelt ja kiirelt, sest roolis on “Mission ST”. Korraks hakkab ikka õudne ka, eks ise sõnasin ära oma “isssandissand, üldsepolehirmus kõrval istuda”- kilkamisega. Saan kaks korda suurema kiiruse ja kolm korda rohkem kurve. Tõmban põlved lõua alla ja mõtlen endamisi, kuidas üks mimm saab ikka nii pöörane kontrollifriik olla… labrador sööks seepi ja peeretaks rõõmsalt säändses olukorras. Või lakuks natukene akent.

“Ärge mulle enam valage!” ja paaritav telefon

Tagasiteel olen ise missioon und passioon. Üritan isiklikust hädaorust üle saada ja ST on siinkohal väga hea kaaslane. Paaritan telefoni, keeran punni põhja (ärge seda kodus järele tehke, enne, kui soetate autosse korraliku helisüsteemi), kuulan oma kõrvad Metallicast ja Iron Maidenist kurdiks ja sõidan. Mööda. Ja mööda kruusateed.

kuluKütusekulu on… no kõike muud kui see, millest rääkis müügiosakond. Ei ole kümme, ei ole kolmteist. On maanteel 6,5l/100 km ja maanteelt maas 8,5l/100 km. Linnas, tõsi, õnnestus mul alguses venitada 10,2l/100 km. Aga no ma alles harjusin. Ja iste polnud päris paigas.

Üsna rahulikult keeran Voosele, arvestades et jõuan paagi lõpuga koduni ja siis lähimasse bensukasse; ja ühtlasi saan sõita kiina-käänalist teed. ST sööb, erinevalt oma sportlikest võistlejatest, rahulikult üheksakümmend viit. Njah. Voosel näitab kütusekompuuter koduni 30 kilomeetrit. Ja see 30 tuleks podistada võimaikult ökolt.

On umbes 32 ja bensukani omakorda edasi umbes 12. Jään nõutult seisma ja küsin külameestelt, kas Alavere jaam on lahti. Ei ole! Juba rohkem kui aasta. Seega, parim variant- Kosele ja sealt kütet võtta. Üüüü…. kõik kokku umbes 30km. Ei vea välja.

Aga äsjaleitud sõpradel Voose külast on pakkuda kanistritäis puhast kraami! Number on 98 ja kraami kvaliteedi kinnituseks on üks Vello valmis seda kasvõi kurgust alla kallama: “ilusa naise terviseks, võtame!”

Leian reisipaunast Sangaste käsitööõlu ja vahetan selle 50 km sõiduraadiuse vastu. Sisse läheb… Borjomi pudelist ja osavatest näppudest kombineeritud püstoliga. Eesti mees on tantsulõvi, sooja südame ja kuldsete kätega!

Võtan kutse tantsule ja järgmisele külapeole rõõmsalt vastu, annan gaasi ja jõuan koju. Kütusekulu kukub ja minekus on rohkem särtsu, nüüd käib ratas ringi i g a l paigaltvõtul… See oli 98, tõepoolest! Ma olin juba valmis omavastutust võtma ja loobuma STIst ST kasuks, et oma järjekordse “issand, ma olen nii blond”-fopaa pärast mitte kedagi Info Auto armsast müügiosakonnast kannatama panna.

Plastmassi, veel plastmassi! A tuled on täitsa toredad.

kolmekesi borjomigaRäägin siis selle osa loost ka ära, mis on pisut puudulik ja tõmbab Focuse ja ST vahele selge, pereauto poole kaldu piirjoone. Plastmass! Palju plastmassi. Odavat ja külma; ja pisut pehmemat. Kruusateel see odav ja kõva plastik kobiseb. Kruusateel on kuulda ka “amordi lühikest käiku”.

Asfaldil natuke nagiseb, aga üldjoontes on salongis vaikne. Mootori hääl, mida kõllidest lastakse, ei ole häiriv; õigemini, ei ole aru saadagi, et see tuleb kõllist.

See-eest tagaluuk teeb sulgudes säärase kolksu, et öösel pistavad küla koerad räuskama. Muul moel, elik vaiksemalt, seda sulgeda ei õnnestu.

Luugi avamine käib moodsalt- kaks korda võtmepuldil klikkides. Kuuled klõpsu. Siis otsid (õige natuke aega) õiget kohta, kuhu sõrmed toppida ja luuk avada.

Sulged. Mürtsuga. Hüppasin iga jumala kord, kui luuk langes. Ja lähikonna penid pistsid röökima. Mingil kummalisel põhjusel ei õnnestu tagaluuki vaiksemalt sulgeda. Tähendab, ühe korra. Näppude vahelejäämise hinnaga. Kogu malamuudikeelne sõnavara tuli sel hetkel meelde.

Kui luuki mitte liiga tihti avada, siis on kaasaegset mugavust Focus ST-s heldelt jagatud: uksed avanevad võtmeta, käepidemetes on led-valgus, tervitustuled süttivad ja saadavad; kurvituled valgustavalt väärikalt, lähituled mitte nii väga, kaugutlede pealelülitus on nutikas ja kaugtuled õnneks ka näitavad… ehk siis, kolksult sujuvalt tuledele on elu täiäga lill. Ja bensupaagi luugi alt (avaneb väljast näpuga peale pressides) leiab täiesti ulmelise sissevooluava. Peen!

Come again, baby!

Lisavarustuse nimekiri on pikk nagu eepos ja ma soovitan kellade ja vilede seast valida igal juhul navi. Sest telefonist sõidu ajal juhiste visuaalne jälgimine ei ole üleliia turvaline.  “Make the U-turn”- Rääkiv Tädi läheb juhtme kaudu muidugi kõllidesse, aga natukene tahaks teed näha ju ka. Meil sujub “Mission ST”-ga koostöö kenasti- mina lebotan kõrval ja loen telefonist teejuhiseid. Tema näitab sõiduklassi. No ja ma teen pilti ka🙂 Ja, ah, las sellega olla siis praegu.

mission st ring

“I don’t wanna dance
dance with you baby, no more.
I’d never do something to hurt you though
Oh, but the feeling is bad,
the feeling is bad.”

Kui Focus ST oleks tulnud enne STI-d, siis ma oleksin ilmselt mõelnud tema peale natuke kauem. Taas üks kaasaegne kombainauto, kus on oskuslikult kokku pressitud ämma transamise võimalus, matkal vajalik magamistuba, spordisaal ja diskovalgus.

See laul, mida jagasin,  on lihtsalt väga sobiv ST-ga,  “feeling is bad” ülekantud tähenduses on puhas kuld, ST roolis saab korralikust pereisast (antud juhul ka -emast) paha… ummm… tüdruk😀

 

Hinnast jube lühidalt: kolmekümne tuhhi eest on autot rohkem kui kuhjaga. Niivot. Soovitan!

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s