Üks järjekordsetest, “Tervitan sind kell viis hommikul, Euroopa!” reisipäevadest algab püksipaanikaga. Ma ei leia oma musti lemmikpükse ja satun garderoobis seistes tõelisesse ahastusse. Vaatan, järjest kasvava närvipingega, kuidas minutid lennukile lähemale tiksuvad ja saan aru, et ma ei suuda klapitada valitud tuunikat millegi muu kui üksnes nende (kadunud) pükstega. Ma (jätan nüüd umbes kakskümmend minutit vahele) seisan,…
-3.4 sekundiga sajani -500 hobujõudu -30 minutiga akupakk täis ja kiirenduspedaal uuesti põhja -kere, mis juba 50 aastat tagasi oli “peaaegu täiuslik” Kõlab ju nagu auto, millega v ä g a sõita tahaks. Elektriline ime, pole keskkonnamõju ega midagi. No nali muidugi! Aga alates 2015 lubatakse väike-seeriaversioonis masinaid juba laiemale publikule ka. Põnev! … ja…
Erinevus rikastab ja mitmekesisus nikastab! Nissan Nordicu Eesti harukontorisse jõudis elektrikaubiku proovipartiist üks sõiduk, millega mul lahkelt paluti mõned kiiremad ringid teha. Pirukakärud ja väikekaubikud ei ole just minu tassike teed, aga elektriline NV200 kõlab nagu hea masin linnas töötavale ja tehnikat vedavale produtsendile. Näiteks. Või lillemüüjale. Või MuPo trammikontolöride ülemusele- sõidad kongiga ette,…
Täitsa ahastama ajab, BMW on ilmselgelt võtnud suuna, teha kirjutava ja filmiva inimese elu võimalikult keeruliseks. Lugege seda Argo artiklit ja seda; ja seda (ok, selle on ka Argo kirjutanud) ja siis pange end minu rolli- mu kohustus on olla põhjalik, kriitliline, see-eest maksimaalselt objektiivne, eks. Aga mina… lükkan oma BMW-teemalised kirjutised punastades ja häbenedes sahtliserva vahelt sisse,…
Omakasu eesmärgil astusin kaamera ette katsejäneseks. Libedasõitu oli vaja harjutada ja Mitsu PHEV oli vaja oma käega üle patsutada. Sai säärane, pikemat sorti viidik, mille esimene pool on huulepulk ja PHEV ja teine väriseva jalaga jäärajasõit. Aga instruktor annab kasulikke soovitusi. Näiteks: vaata kaugemale, vajuta gaasi, anna pidurit, vali kiirus, ära noki nina, viska nutitelefon…
Olen viimased kümme minutit lasknud uuriketil mööda rinnaesist alla valguda ja lapanud inglaste kodulehte. “Vanast T2st on alles vaid aegumatu disain, kõik muu on kaasaegne ja kõrgtehnoloogiline. Aga disain on õige, sest kes see rumal tahaks seda muuta?” räägivad disainerid oma tööst. Mu mõte käib mööda rendiettevõtluse keerukaid radu, oleks ju idekas, kui suvel tahad…
Igal inimesel peaks olema vähemalt üks unistus, mille poole püüelda; kujutluspilt, millesse astuda siis, kui elu on üks hädaorg.Mul on selliseid, kujutluspildi-unistusi, mille elujõulisusse uskuda, rohkem kui üks. Näiteks selline, tulevikku vaatav, “pildikesi pensionipõlvest”- unistus: mina, üheksakümnenene, kõbus kõbi, istumas silmapiirini laiuva savanni serval, pleed põlvedel, proteesid ontlikult kohvitassis, vaatlemas sebivaid sebrasid ja suursuguselt kõikuvaid…
Ütlen “auto”- mõtlen 4 ratast, rool, gaas-pidur; ja turvaline jõudmine punktist A, punkti B. Ja alles seejärel tulevad kellad, viled, tagadiivan ja valgustatud peegel päikesesirmis. Nüüd ütlen ma uuesti “auto”; ja mõtlen Toyota Auris HSD, täpsemalt 5- ukseline Auris 1,8 HSD CVT, Luxury. Üle pika aja ja kümnete lühisuhete, tundsin, et mul on kurb seda masinat…
Made by Rimac . See viidik jäi mulle juhuslikult näppu, kui vaatasin Youtube’ist järjekordset, visuaalselt täiesti nauditavalt teostatud Nokia naastrehvide reklaamklippi. Päääris… muljetavaldav proovisõit. Whoopswheel 😀
Rakett69 teadustoimetaja Juhan Koppel näitab videos ette, kuidas toimida siis, kui rehv puruks, aga abivahendina pole käepärast muud, kui paar prügikotti. Uskuge mind, pole vaja ise, suures ahastuses, kotti pugeda- prügikott võib olla päris pädev abiline rehvitrauma korral 😀 See videolõik on, muuseas, läbi aegade kõige popim viidik Raketi FB-lehel ever! Vot selline saatesari siis;…
emapidur 