WWCOTY ehk “a..aaaga… poisid sundisid!”

Sandy Myhre, Womens World Car of the Year pealiku kiri jõudis mu postkasti 7. jaanuaril. Olin tegelikult juba kogu loo unustanud, sest viimati vahetasin Sandyga kirju eelmise aasta hilissügisel. Nüüd siis oli tal suur rõõm teatada, et mind on suure rõõmuga vastu võetud WWCOTY kohtunikuks ning see on absoluutselt suurepärane rõõmus uudis. Nojaniiedasi, nagu see tänapäeval käibki- et kõik on tohutult rõõmsad tohutu suure sündmuse üle ja kestvad ovatsioonid, lillevarred ja hõissa!

IMG_6472Peopesad muutusid niiskeks ja käed hakkasid värisema. Mida inimene sellises seisundis teeb?

Muidugi! Postitab mingi väga segase jutu moluraamatusse! Ja siis tuleb sinna paarsada laiki ja mitukümmend kommentaari ja asi omandab üha suurema ja suurepärasema väljanägemise, sest tõepoolest, fakt, et olen esimene eesti (nais)autokirjutaja, kes on rahvusvahelise žürii liikmeks saanud. Kõlab nagu õumai.

Ja mitte ainult Eesti- perfektsionistist kolleeg Argo teeb kiire analüüsi ja jõuab tulemuseni, et olen ka ainus Ida-Euroopa ajakirjanik, kes WWCOTYsse on võetud.

Kõik see värk jõuab mulle päriselt kohale teisel ja kolmandal päeval, mil, hoolimata hambaarstide sõjast “mida teha selle tarkusehambaga” ja nende kollektiivsest keemiarünnakust, valitseb mu näol säärane siiras, pisut lollakas naeratus.

Paar aastat tagasi pealkirjastasin oma ettekande TeaMe konverentsil, “Üks ei ole ühtegi”. Jutt käis siis Rakett69 tegemisest- poleks tulnud Kasparit, oleksime olnud pehmelt öeldes pees ega oleks kunagi saanud ei EBU 2012 parima haridussaate nimetust ega kõiki neid teisi suurepäraseid lillevarsi ja kestvaid aplause. Raketi viies hooaeg, muuseas, algab 17. jaanuaril.

Autokirjutajate koorekiht vol1Üksinda ei oleks ma WWCOTY kodulehe vaatamisest kaugemale jõudnud. Kõik on Tõnu (What Car Eesti peatoimetaja), Kaido (Top Gear Eesti peatoimetaja), Kristjani (Autolehe peatoimetaja), Tõnu (TM peatoimetaja), Marguse (AL ajakirjanik ja ehk hooaja pärast kah peatoimetaja ühes ühisprojektis😛 ) ja pea kõigi ülejäänud überlahedate eesti autokirjutajate minuvastane vandenõu! Koolikiusamine, maivõi!

Senikaua nad mind nokkisid, koolitasid ja julgustasid kuni ma kandideerisin. Ja ennäe, nüüd on siis nii. Mina pole teinud, auka. Poisid sundisid. Ja see on jagatud rõõm. Ja lillevarred, oohvkoors.

* Pildil on (vasakult) Kaido, Tõnu ja Argo, tabatud Eesti Aasta Auto valimisel auto24ringil.

Saatsin Sandyle palutud pressimaterjalid. Tuli vastus, mille peale mul (jaheda eestlasena, eks ole!) ei jäänud muud kui viisakalt komplimendi eest tänada- kuigi ma tahtnuks talle vastata, et ega sul endal sugugi viga ei ole, täitsa kulgev tädi! Igatahes kirjutas ta igasuguse häbenemiseta (vabatõlge) “appi, sa oled niiiii huvitav inimene!” “õumai, sa oled nii ilus!” Kes mind teavad, märkavad sarnasust: “Kule, sa näed välja nagu suur sardell” või “ououou, see tagumik on teletoimetajaks tööle võetud” (weird but true story!) Sama veregrupp!

Rahvusvaheline pressiteade tuleb siis, kui teised 2 uut kohtunikku oma materjalide kokkupanekuga ühle poole saavad (ma ütlen, need kuumad ja kiired e-eestlased!).  Et siis omakorda teha ametlikult teatavaks, et nüüd on nii, WWCOTY kohtunikekogu alustab tänavu tööd ja üks eestlane sealhulgas (ja need lillevarred, eks). Aga mu blogi lugejad on siis laiemast üldsusest informeeritumad, sest noh, tegelt on see ametlik.

Eesti Aasta Auto  2015 valimineMis see õnn und lilled kaasa toob? Kuni sadakond tutikat mudelit ja uuendusi (kui on hea aasta), mis kõik üle vaadata, võimalikud kandidaadid ka läbi sõita ja siia blogisse jälg maha ning pikemad lood siis juba põhikohas, whatcar.ee-s kirja panna. See saab olema… paras amps. Seiklus igal juhul.

Peatoimetajaga tuleb veidi arutleda, kuidas loosunglauset, “Eesti naiste autohääl maailmale kuuldavaks!” kodukamaral pidada ja paremini promoda.

Andsin ka lubaduse, et seisan keskkonnasäästu ja innovaatiliste lahenduste eest, oma eelistusi ritta seades. No eks me näe. Kas minus on jõudu, hakata vastu mõnele tänavusele uudisele, mis ähvardab oma ilu ja lihasega pea lihtsalt segi ajada…

Nädalale tagasi vaadates, on olnud igati tore. Kolleegid, sõbrad, tuttavad ja täitsa tundmatud on õnnitlenud ja julgustanud, uusi ideid on tulnud varrukast, Sõnumitooja tegi inteka, IDEEs ilmus mu esimene lugu (VINEs sain käe valgeks aasta lõpus), Euroopa Liidu uus programmperiood ei tundugi peale tänast seminari hirmutav vaid sootuks väljakutseid pakkuv, jne. jne. jne. Esimene selle aasta proovisõit on kokku lepitud reedeks. Ma ei ütle mis, eks varsti eputan😀

* Ma ei ole sada protsenti kindel, et olen esimene autoajakirjanik Eestist, kes rahvusvaheliselt autode hindamisel kaasa räägib; esimene naissoost autokirjutaja, seda küll, olen kuulnud, et varasemalt on üritatud saada “sisse” Euroopa Aasta Auto kohtunikekogusse, aga kas seal keegi kolleegidest ka osalenud on, ma ei tea. Autoajakirjanduse ajalugu Eestis ulatub aastakümnete taha. Ongi huvitav välja uurida, milliseid uskumatuid seiklusi eestlastel on ette tulnud. 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s