Head asjad 7×3. Kuues. Siirus, retsept!

Esimene. Siiralt teie, otse põllult!

kollane traktorTa ei jää mind vist lõpuni uskuma: -Oled sa ikka kindel, et sa  e i  ole Kalamajast?! Äkki sa ajad midagi segamini?

-Ei, ei aja. Ma elan linna lähedal maal, aga olen Pelgulinna tüdruk. Pelgulinn ei ole Kalamaja.

(ohkab ja laseb pea käte vahele): – Ei, ei saa nii olla ju. Mitte keegi ei ole mitte kunagi küsinud nii rumalaid küsimusi. Sa oled ikka Kalamajast. Aga oled siis taimetoitlane või?

 

… mulle meeldib see siirus, millega elupõline põllumees intervjuu ajal korduvalt mu poole pöördub. Olen tema jaoks nagu nägemus teisest, võõrast ja imelikust ilmast. Sealt, kust tulevad “brokolisööjad kalamajakad” ja “sõnakuulmatud naised, kes ei taha mõistlikust meeste jutust aru saada.”

Ma ei jää ju vastust võlgu. Ma mäletan teda. Või õigemini, teda ma ei mäleta, ehkki peaksin. Ta on samalt kursuselt, kus õppisid paar head tuttavat ja kus õppis mu üks ja ainuke, eluaegne sõbrants. Kursuselt, kellega koos sai veedetud parimaid üliõpilaspäevi.

Olgugi “tüükas”, ei hoolinud ma omadest vaid põikasin igal võimalikul juhul epakate juurde. Aga ma ei mäleta teda: ” Nüüd ma saan aru, miks ma sind ei mäleta. Mulle meeldisid teistsugused epakad. Kuigi nendega võiski jalutama jääda, ilma, et midagi oleks juhtunud.”

IMG_5118– A tema (peaga vestluskaaslase suunas) tahab siin hakata autot vahetama. Kah Subarut tahab osta! Mis sa muidu siis arvad ka jaapani autodest?

– Kust sa tead, et ma Subaruga sõidan?

– No oli ju Forester, ainus võõras auto õue peal.

– Sul jälle on ilmselt Land Cruiser.

– Kuidas sa tead?

– Sul on kohe selline nägu peas, et sul on Land Cruiser. Subaru on muidugi hea valik, Eriti Forester. Vastupidav. Eesti metsameeste ja looduspiltnike klubiauto. Kõigil on see. Ei saa ju olla kehvem. Ikka Forester, kui maal on vaja.

 

keefir ja korvitsJa lõpuks, “Noored maale” kampaania aadressil: ” Kui seda usuks, mida lehed kirjutavad, siis jääb mulje, et Kalamajas elava ja brokolit näriva ökoinimese järgmine loomulik samm on hakata põllumeheks! Mis see siis ära ei ole- kirjutad projekti, saad toetuse; toetusega ostad nahkistmetega traktori. Kevadel külvad, suvel saad feissbukis uhkustada, kui kõva põllumees sa oled.

Alles sügisel saad teada, kas paljalt hea tahtmisega vili tuli üles või mitte. No kui ei tulnud, mis siis ikka- komps kaenlasse ja Kalamajja tagasi, brokolit närima. Seda saab ju poest osta. Ja kirjutad projekti aruandesse, et ilm vedas alt. Kedagi ei huvita ju, kas oled õppinud või ei ole. Ökovärk!”

 

Teine. Siiralt hea!

kassi roosa keel“Süüa oskavad nad siin tõesti hästi teha,” sõnab Härra Abikassa ja pistab põske minust üle jäänud pool lambakotletti.

Jah, mul oli täna isiklik autojuht. Jah, see oli Subaru Forester. Jah, meil oli tegelikult ürgtore päev, mis sellest, et mina tegin tööd, Härra Abikassa aega parajaks ja natuke tööd kuskil Türi wifi-leviga kohvikus.

Me lõunatasime Põhjaka mõisas ja meil oli tund aega vaadata teineteisele silma, mitte hoolida ringi rallivatest lastest ja noorukesest mõisakassist, kes peadpidi keefiriklaasi puges, minu taldrikult koos kahvliga tüki kotletti pätsas ja end mu arvutikotti magama sättis:

“Selliseid päevi on väga vaja, need taastavad mu usu Eestisse. Et kõik ei olegi pees vaid on hoopis väga ilus.”

 

Kolmas. Siiralt rõõmus!

IMG_6885Esimesed loosimoosid leidsid omaniku. Vahetu rõõm ja suur tänu, armas. Lubasin, et saadan kirjaga retsepti takkajärele. Purgike tšillimoosi on praeguseks vist juba juustuga laulatatud ja eesmärgipäraselt kasutatud, aga veel saab seda ju juurde keeta, iga kell!

Jätkuvalt läheb vaja tšillipipart, paprikat, punast veini, ingverit, küüslauku, sidrunit, suhkrut, soola, maitseaineid mõnuga; saumikserit,madalat kuumust ja purkide kuumutamiseks ahju. Ja umbes tunnike aega; kui aeglasemalt, siis on paarkümmend minutit alguses, siis jahtub, ja siis keedad lõpuni.

Ja premeerid end lõpuks hea juustu, hea veini ja moosilt korjatud vahuga, mida võib määrida peaaegu kõigele peale, mis suhu läheb. Peaaegu kõigele.

 

klaver*Täna üles kirjutatud intervjuud saab lugeda ajakirjast Profi, mille esimene number oktoobris ilmub. See on ajakiri tõelistele masinafännidele. Ja põlluharijatele! Ja maaelust unistajatele😛

Rohkem ei oskagi öelda… ma usun, on lahe ja värskendav lugemine. Mina näiteks leidsin täna töökojast klaveri! Isegi taburet oli valmis pandud, aga ma ei kiirustanud mängima. Eks üks teine kord.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s