Opel Astra ST ehk peeglite lehvides loojangusse

Kui poleks päriselt olnud, ei usuks ise ka. Paraku on sellelgi lool kõrvaltnägijad; otse nahkselt (mehaaniliselt reguleeritavalt) kõrvalistmelt. Mina, kes ma loen end tänaseks juba suhteliselt kogenud proovireisijaks, andsin Astra ST võludele esimese kolme minutiga alla ja ei suutnud end koguda ka neljapäevase testsõidu lõpuks. Ja auto ei ole minu käpardluses kohe kindlasti süüdi.

IMG_5776Astra Sports Tourer 1.6 CDTi, 100kw/136hj ja 320Nm 5-kohaline väike-keskklassi universaal on mitte nii väga väike, aga suhteliselt väle ja säästlik auto.

Tõsi, selles segmendis on tegijaid konkurente päris mitu. Eesti turul Seat Leon ST ja VW Golf Variant ja/või (pigem) Golf Sportsvan, Ford Focus, kohe on jõudmas Nissan Pulsar.

Võitlus iga ostja nimel on valus. Astra ST eeliseks on hea turvalisuse-varustuse-hinna suhe ning kahtlemata ka uus, “sosistavate” diislite põlvkond. Kui numbrid kõrvuti panna- korralik masin 15-17 000€, siis ainus, kes tõeliselt võib Astra kõrval koore riisuda, on tõenäoliselt Pulsar.

Mõtteviis, “igast autost saab kord Opel” on raske murduma. Seda, et salmi viimane rida on “Aga Fordist ei saa isegi Opelit” teavad vähesed nagu ka seda, et Opel on üldiselt hinnatud vastupidavaks margiks ning varuosad ei maksa varandust. Ei Ford ega Opel ole ära teeninud nii viletsat kohtlemist, aga Pulsar võtab siiski võrdluses parema koha.

IMG_2271Kui mootorid kõrvuti panna, siis Renault-Nissani diislid kõlbavad Opeli uue mootoripõlvkonnaga konkureerima küll, ehkki nii jõulist dislat antakse Pulsaril tõenäoliselt Nismo variandis (kui see tuleb). Kusjuures, Renault’ga on oma teema ka Opelil- nimelt arendatakse üheskoos projekti nimega Vivaro-Traffic/ Movano- Master

Tootja esindaja sõnul jaguneb see koostöö mootorite osas fifty-sixty, ehk mõlemad on kõvasti panustanud. Tulemuseks on kenad ja sõiduvõimelised, ülimalt säästlikud (sealjuures kabedalt kõndivad) “mobiilsed mahtkontorid”.

Minu vaieldamatu lemmik oli muidugi Movano; seetõttu, et mul õnnestus (ühel vähestest kordadest elus) üks jõle suur asi väga täpselt väikesesse boksi tagurdada.

Olgem ausad, ma stressan tõsiselt iga kord, kui pean kaubanduskeskuse juures või tänavaserval parkima- püüan selle tegevuse võimalikult kiirelt ja rajult ära sooritada, et hiljem ei oleks piinavalt häbi mõttetu manöövri pärast. Sellest, miks mu keskmine nimi omal ajal oli “küljekrats” räägin ma kunagi ühes teises loos.

IMG_5820Esimene tunne, mis Astrasse istudes tekib, on väikestviisi deja-vu. Cascada, üks parimaid kabriosid evvä! Tunne tekib kõigepealt Härra Abikassal ja Tirtsul, mistõttu olen sunnitud salongis tähelepanelikumalt ringi vaatama. Ja s e d a liigutust tegema. Ja peeglid lehvivad!

On muidugi sugulane, ainult sedapidi, et enne oli Astra šassii ja siis tuli sinna peale avameelne Cascada. Sarnasusi pole üksnes põhiküsimustes.

Tuttav on kogu “Sul oli koolis mata kaks, jah? Lugema ka ei õppinud?!”-nupuplahvatus ja “Mis sa näpid mu nägu ?!” navi. Õudselt tahaks Opel IntelliLinki, aga Astrale seda ei pakuta.

See-eest mahub lubatud viis; ja seekord igasuguse lilliputilitsentsita. Kolm keskmist kasvu täiskasvanut tagaistmel ja kaks ees võivad rahulikult pearuumi üle rõõmustada. Jalgadega on viletsam. Neid on igal juhul liiga palju, olgu siis ees või taga. Asendades ühe tagumise täis…ealise pisemat sorti lapsega, on tulemus rõõmustavam. Keskel istudes saab laps valida, kas tõsta oma jalad paremal või vasakul istuja sülle.

IMG_5781Panipaiku on heaste ja pakiruum on otse loomulikult suurem kui Cascadal. Esiistmete vahelise laeka katet saab pikendada käetoeks, aga selleks, et toetada kätt, tuleb mul kallutada istenurka, mis tähendab, et enam ei näe hästi välja.

Kuidagi saan end sätitud- õnneks käib kogu lugu mugavalt elektrooniliselt, tõstan istmepatja ja kallutan seljatuge ja käes see käetugi ongi! Loomulikult teen ma möödaminnes ka s e d a liigutust. Ja peeglid lehvivad.

Kuuekäiguline manuaalkast on kah tuttav, aga sellega olen ma ülejäänud testikate puhul ju kenasti toime tulnud. Kuigi ma oleksin iga kell valmis natuke raha juurde maksma, et saada automaatkast.

Kuna tegu pole “kõigesõitjaga”, siis mustikad selle manuaaliga! Loodan, et Opel pakub ükskord-kunagi, helesinises tulevikus automaadi võimalust. Praegu on tootja seisukohal, et just manuaalkast aitab esile tuua 1.6 CDTi kõik head küljed.

IMG_5853Astra ST väljanägemine on väga viis, aga autost  v ä l j a   n ä g e m i n e  on Cascadas kindlasti parem; eriti, kui katust peal ei ole. Tagaistmel ju polegi vaja end vaevata ümbruskonna jälgimisega, eks.

Selle asemel vajud mugavasse tooli, naudid toredat, pehme vedruga sõitu ja libistad… noh… õunamahla näiteks. Või üritad katuseluugist välja kiigata, aga see on tagaistmel istujale siiski pisut… kaugel.

Õhtul lohutavad teatavat isoleeritust ja lahutavad meelt kogu perekonnast tuttavad punased taustatuled käepidemetes ja trimmidel ja see kõik näeb välja nagu imeline tantsusaal. Kellele siin seda vaatevälja ikka niiväga vaja on, pane spordikommentaator rooli ja roki!

Esiakna kaldenurk on hea, külgedele ja ette nurka nähtavust avardab eraldi aknasegment. Toredad on õhukanalid nurgaakna ees; annab lootust, et talvel ei jääta. Tagaaknast väga ei paista, tahavaatepeegel on jätkuvalt “vana prill” ehk paksu raamiga koleasi (miks Cadillac saab, ahh?!) ja küljepeeglid üsna väikesed. Pimeda nurga assistent peeglinurgal läheb lolliks kolmandal minutil ja nii see jääbki, hämaras plingivad mõlemad küljekad oranžilt, andes märku kõrvalolevast… (r)ohust. Teen tahtmatult jälle  s e d a  liigutust ja kirun kõva häälega. Ja peeglid lehvivad.

IMG_5823Ühekomakuuesel diislil on alumistel pööretel jõudu loomalt, madalamal käigul astub kiirelt. Plinkiv juhendaja lubab kuuenda sisse lükata juba 70km/h juures ja sealt edasi jätkub vaikne kulgemine.

Kütusekulu on… noh, normaalne! Maanteel 5 l/!00 km kanti; linnas 6-6,4l/100km ( Tallinna ainsal, allesjäänud sõidurajal tundide kaupa seistes õnneks töötab Stop/Start ja ei kulu midagi). Paagitäie kütusega saab pardakompuutri andmetel ja ECO režiimil sõita pisut pealt 1000 km.

90 ja rohkem km/h möödasõidu sooritust on vaja pisut ette planeerida. Mõistlik on vahetada kuuendalt alla. Ja siiski kogub mootor veidi mõtlikult iseennast juskui küsides, kas oled kindel, et tahad sooritada ohtlikku manöövrit?

ECO märk põleb armatuuris ja põleb seal ka siis, kui pressin TOUR või SPORT sõiduviisi nuppu. SPORT justkui midagi muudaks… käike lühemaks ja “midagi veel”- aga see võib olla kujutlusvõime. Roolis ei muutu küll midagi, ei ole lõtku enne, ei tule ka siis; ja miks peakski.

Aga armatuuris süttib näidikute taga SPORTi litsudes punane viirgvalgus! Tantsuzaalis täna mängitakse punast klaverit, võimidagi ja hea õnne korral võib juht teha  s e d a  liigutust. Ja kõrvad (vabandust, peeglid) lehvivad.  TOUR ei süüta tulesidki.

IMG_5844Tulesid, ka kaugtulesid süütab juht vastavast kangist ja peab ütlema et adapitiivsed LED kaugtuled on Astral täiesti superluks!

Kurvid on välja valgustatud, tee on laialt ja kaugele ette näha. Muidugi võiks olla automaatne kaugtulede pealelülitus. See-eest on puha punane tantsusaal ja taustatuled salongis ning küünarnukiga õnnestub mul teha s e d a liigutust. Ja peeglid lehvivad.

Pimeda nurga assistent põleb nüüd otse silma. Mõlemalt poolt. Ja mina olen tüdinenud. Punasest. Veelkord punasest. Ja kõrvade lehvimisest.

Lehvimist reguleeriv nupp on hämaras punaselt välja valgustatud ja mul on järjekordne võimalus, leida üles see asend, mis peeglid laiali lükkab ja vaatevälja tekitab.

IMG_5812Tähelepanelik lugeja on nüüdseks ammu tabanud, et mul on mingi teema Astra küljepeeglitega. Tegelikult on mul teema selle nupuga, mis asub juhipoolse uksepaneeli ülaosas, on ümmargune ja ebamäärane. Teema üldnimetaja leiab soovi korral suusaloost.

Esindusest Astra STga välja sõites, ei mõelnud ma suurt midagi, kui sõidu ajal peegleid paika hakkasin reguleerima. Ärge seda jumalapärast- ei kodus, ei kuskilgi!!!- järele tehke! Katse lõppes minu jaoks Härra Abikassa käsi kinni hoidva peaga ja…  kinnilapitud peeglitega. Mida ma käigupealt enam lahti ei saanudki.

Olles pimedalt ja ahastades läbinud tigutempos seitseteist või rohkem Tondi kandi ringi, peatusin lõpuks kõrvaltänaval ja püüdsin, hädaldades ja rassides ja kõiki maailma müstilisi jõude appi kutsudes, peegleid lahti ja vaatevälja paika saada.

Üleliia hästi see ei õnnestunud, paremal paistis asfalt ja natuke võõraid rattaid, vasakul aga sinine taevas. Sel korral jäi süüdi Härra Abikassa, kes peale käte peaga hoidmise midagi arusaamatut pomises ja mulle veepudelit pakkus. Lõplikult paika sain vaatevälja alles kodus, olles Härra Abikassa jalust ära saatnud, maha rahunenud ja nuppu õige õrnalt ja tundega näperdanud. Töötas küll.

IMG_5846Aga! elul oli üllatusi varuks ja seiklust jätkus kuni viimaste proovisõiduhetkedeni. Ma ei tea, mida teeb turskete käsivartega pikem inimene Astra ST roolis; või mis juhtub, kui ta heatujuliselt muusika rütmis oma sõrmedega akna servale trummeldama hakkab…

Mina, keskmine/keskmine/pisut üle keskmise suudan roolis olles umbes iga kümne minuti tagant end mööda nuppu nühkida/aeleda/midaiganes ja peeglid kokku lappida. Mitte, et samale nupule pressimine peeglid kohe kuulekalt lahti sõidutaks, eks.

Kahtlustan, et selle kummastava seikluse põhjustajaks on ebasoodsate asjaolude labane kokkulangemine.  Esiteks, minu käpardlus ja rahmimine. Teiseks, testauto, ligi 15 000 läbitud sõidukilomeetrit.

Tõenäoliselt on mitmed eri proovireisijad oma erinevate soovidega viinud nimetet nupu viimse piirini ning see on iga hetk valmis töölepingut lõpetama, vajudes näpu alt pehmelt ära, kui keegi seda veel korragi puutuma peaks.

Viisteist tuhat annab tunda ka üldises helitaustas- siit-sealt kostub naginaid (lisaks rehvimürale) ning aukudest läbi sõites tümpsub taga nurgas kuuldavalt. Miski. Ma ei ütle mis. Kolhoosiautode eripära, ma kahtlustan. Tümaki!

IMG_1780Kas ma ostaksin? Kui oleksin kahe lapsega noor pere ja peaksin valima kasutatud natuke vana BMW, Mersu jne. või tutika Astra vahel, siis loomulikult valiksin ma Astra ST. Hind, garantii, ökonoomsus, sõidumugavus- kõik see kaalub üles võimaliku jama kellegi enne sõidetud masinaga.

Kas ma ostaksin? Kui mul oleks just täpselt nii mitu raha, siis jah, ma ostaksin. Sellepärast, et Astra ST uksekäepide on tõenäoliselt üks maailma kõige kaunimaid ukse käepidemeid evvä.

Mmmm… ja haiuim muidugi ka, mitte, et see kuidagigi parandaks helikvaliteeti… see on ikka keskpärane. Aga! Käepide ja uim lubavad andestada punase ülekülluse ning rohmaka ja ajast-arust (ka punase) graafika. Eks ole hullematki söödud-sõidetud.

Kui mul oleks rohkem raha, siis ma vist võiksin selle masina kinkida näiteks oma lapsele abiellumise või emale pensilejäämise puhul, lihtsalt selleks, et laps ei tormaks ostma mingit paarituhhist rüsa ja ema ei peaks sõitma taburetiga. Tõsi, emale tuleb enne kinkida autojuhi koolitus.

IMG_5784 IMG_5790 IMG_5791 IMG_5798 IMG_5802 IMG_5807 IMG_5816 IMG_5860 IMG_5866 IMG_5880

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s