Subaru Forester XT ehk milline koer sa oled?

2005, poeg 5, Pipi 3Läbi aastakümnete on me pesakonna täieõiguslikuks liikmeks olnud mitmed, eri sorti ja tõugu koerad. Kuigi ma end eriliseks koerainimeseks ei pea- olen üsna isepäine ja seega pigem “kaslane”, on tingimusteta armastusega täidetud päevi mu elus kaugelt rohkem kui üksildasi.

La Granzide kuninganna, tiigerbokseri ja saksa lambakoera segu Betti; stoiline narmaskarvaline, lõunavenelane Berta;  pööraselt elurõõmus, vareseid, vanureid, lennukeid, motikaid etc. taga ajav austraalia karjakoer Pipi; Maailma Kõige Suurem ja Tähtsam Koer ( Belgia kuningakoja õuekoer, euroopa pisim jahikoer, näriliste tubli tapja)  brabandi grifoon Posse- kokku täpselt kakskümmend aastat koerust!

Eilsest on meil uus pereliige, tiibeti mastiff Priya. Tema täidab tühimiku, mis möödunud reedel Pipist jäi. Veel kaks päeva tagasi olime arvamisel, et peame pisut vahet, enne kui asume uuele titeringile.

Aga maailmas käivad asjad omasoodu, Mustrikudujal on enamasti varuks mingi kaval plaan ning tänu headele sõpradele ongi meie juures Priya. Ja, vaadates tagasi magamata ööle, aitab vägevalt leevendada südamevalu ja segadust, mis jääb maha, kui lahkub karvane sõber.

Kui koerad oleksid autod, siis olnuks Betti kindlapeale Ferrari GTE Spider, Posse veereks maha MINI Countrymani liinilt, Berta oli täpselt RAF 2203 nägu, Pipi aga võinuks vabalt kartautodega võidu joosta…

IMG_5100Kui Subaru Forester XT oleks koer, siis oleks ta tiibeti mastiff! Ja vastupidi- Priya on oma vahva sümmeetrilise neliveo, kandilise tagumiku, nurgelise suu ja samas nii mõmmiliku ja pisut robustse olekuga supsik, mis supsik!

No võimalik, et see sarnasus on tingitud asjaolust, et just Foresteriga tõime Priya koju ning edasised sõidud randa ja metsa teeb peremees veel mitu aastat, ikka Foresteriga.

Kui meenutan, siis meie Forester XS tuli majja täpselt nagu Priya, ootamatult, täitma tühimikku, mis jäi liiklusõnnetusest. Siis, kui nutitelefoni näppinud noorsand sõitis vanarauaks me Outbacki. Ja hea, et see läks lihtsalt nii ja hästi… Tumehall XS oli kohe saadaval ja sõidetav ja nii see läks. Kah, sõprade abiga.

Jah, oleks tookord kauem kannatanud, oleks võib-olla valinud punase ja XT. Kasvõi sellepärast, et XT kaheliitrise turbomootori kütusekulu ei ole röögatult suurem kui meie aastavanusel, praktiliselt hooldusvabal (õlivahetus, tarkvarakontroll 3 aastat tasuta) Forester 2.0XE CVT-l:

Kütusekulu (bensiin) Linn Maantee Maastik Keskmine
Forester 2.0XS CVT PF X-MODE 8.9 7.8 11.2 9.3
Forester 2.0XT CVT GW X-MODE 9.6 7.2 11.8 9.5

 

IMG_51142014 XT-l on, võrreldes 2013. aastal välja tulnud neljanda põlvkonna esiklastega, väikesi uuendusi. Standardpaketis on nüüdsest peal navi (sama pisikese ekraaniga ja kohmakas infokeskus, mis STI-l), Harman Kardoni helisüsteem (ka STI-l peal) ning lisandunud on mõned veiklevad trimmid.

Helitaust on XT-s kahtlemata parem kui XS-is, aga üleliia rahule ma siiski ei jäänud; võimalik, et süsteemi häälestamine ja ehk mõne bassikõlli lisamine annab midagi juurde. Samas, need on elu pisiasjad.

Lisaks leiab XT-st rea vidinaid, mis teevad Foresterist mõne jaoks “automa” maastikusuutlikku- rohkem kW/hj (177/240), rohkem pööret (350 Nm@2400-3600), rohkem sõidustiile- I (tavaline), S (sport) lisaks ka #S (sharp), mis lööb kuuekäigulise CVT kaheksaseks; käigud lühemaks ja kiiremaks. Võin kinnitada, “sharp” on see, mida lubab- nauditavalt terav.

Sõidumugavuse osas teevad meele rõõmsaks võtmeta sisenemine- piisab kui pult on taskus, auto avab ja sulgeb end ise. Vajadusel saab puldist avada elektroonilist tagaluuki. Ka käib sisselülitamine start nupust. Sarnaselt XS-ile, on XT-l peal start-stopp süsteem, aga selle võib südamerahuga välja lülitada, sest on aeglane, kohmakas ja töötab, siis kui tahab.

Mul on aastapikkune kogemus, jah. Hoolduses tõdeti lihtsalt, et Subaru kasutab “mingit vanemat” süsteemi, mis meie kliimas üsna kapriisselt töötab. Suures külmas ja kuumas ei tahagi jalgu alla võtta. Aga no kui juba “sharp”, siis kellele seda ristmikel komberdamist vaja on, eks.

IMG_5092Värve on valikus jätkuvalt üheksa; meie teedel sõidab ilmselt kõige enam Crystal Blacke ja Dark Grey’sid. Hiljuti õnnestus näha ka ühte Satin White isendit, mis mõjus edevalt. Seega, hetkel, mil valik konkreetse mudeli osas on langetatud, tasub mõelda ka, et värv teeb auto.

Must mõjub Foresteri puhul oluliselt luksuslikumana kui tumehall. Punast on meil linnapildis jätkuvalt vähe.

Pealkirja juurde tagasi tulles, on tiibeti mastiffil ja Foresteril tõepoolest sarnasusi rohkem kui algul arvatagi võiks:

  • mõlemad on oma teatavas robustsuses ja ajaloolisuses kenad: mastiff arvatakse olevat üks maailma vanemaid ja pikemalt aretatud tõuge, Forester on põhiolemuselt jäänud selleks, mis ta olnud on- metsamehe autoks. Võib ju mõelda, et konkurentidega võrreldes on mõlemad ehk moraalselt ajast maha jäänud; samas, milleks parandada seda, mis töötab?
  • mõlemad on suured ja turvalised ja pretensioonitud. Hästi kasvatatud mastiff on leebe “vanainimese-loom”, hästi hoitud Forester teenib omanikku vanuigi. Isegi eluiga on võrreldav.
  • vähenõudlikena on mõlemad nõus magama lumehanges või mullahunnikus, nägema välja kui porikäiad või klantspildilt maha astunud näituse-eksemplarid; vahet pole.
  • mõlemal on sümmeetriline nelivedu, mis viib nad läbi paksust ja vedelast; rinnaga rõhudes ja lihastega takka aidates- ta läheb! Pane veokonks külge ja ta läheb! Foresterile lisab maastikusuutlikkus X-Mode, mis ka vähem kogenud juhi aukudest välja ja kallakust üles veab. Siiski, enne teelt maha keeramist võiks end natuke koolitada. Korralik koer läbib ka koolituse😛
  • mõlemad on turvalised. Muidugi juhul, kui neid õigesti hoida ja hooldada. Ketti pole mõistlik panna, üle 15 000 km hooldusvälpa venitada pole mõtet.

IMG_5132Nii Forester kui tiibeti mastiff on eestlase lemmikud. Tiibeti mastiff on üks levinumaid koeri eesti linnalähi-ja maaperedes; eestlaste Foresteri-armastus on kogu Euroopas fenomenaalne ja kasvab jätkuvalt.

Tõenäoliselt on see nii seetõttu, et nad haagivad meie põhiolemusega- ei mingit üleliigset peenutsemist, ega viisakust; sõidame-valvame! Ja XT sõidab piltlikult nagu näitusetšempion. Pisut meenutab ta särts ja jõulisus ning kurvide võtmise täpsus STI-d. Aga vaid pisut.

Ma isiklikult ei saa väga täpselt aru, miks ühel metsa-autol või linnalähedase pere tööloomal peaks olema katuseluuk või 240 hobujõudu; miks üldse peaks “kõigesõitja” olema mingis asendis võrreldav sportautoga- nagu lubab reklaamtekst? No ma pole kunagi olnud ka eriline koertenäituse fänn, eks ole. Tiibetlane muidugi paneb ka üle… linnalähedase pere koerana, olles ehk liiga suur, liiga jõuline, liiga hirmuäratav. Nii nagu võib käest ära minna 240 hobujõudu, võib käest minna ka mastiff.

Tiibetlasel, muuseas, hinnatakse muu hulgas turja kõrgust ja sammu. Mida kangemad jalad ja mida rohkem tagumik vänderdab, seda kõrgemad punktid. Forester XT vastab ka sellele kuvandile- vedrustus on jäigem kui 2.0XE CVT-l, aga just niipalju, et “tagajalad on kanged” ning tagumik läheb kurvides lahedalt vänderdama.

Ja midagi peab ju jääma, olenemata varustusastmest või mootori võimsusest- ka 2.0XT istmed on fenomenaalselt ebamugavad ja elektrooniliselt saab sättida üksnes juhiistet. Kui peaksin “näpu peale panema”, mis täpselt viga on, siis… see iste on ebakonkreetne! Külgi ei toeta, selga ei säti. Mitu minutit läheb aega, enne, kui suudan endale mingigi sobiva isteasendi leida. Tõsta või vanast Foresterist (2002) istmed ümber- toonased on fenomenaalselt head! No aga mastiff ajab ka karva. Ja see pole just üleliia meeldiv aeg aastas…

IMG_5127Kokkuvõttes kirjutan ma eestlaste mastiffi ja Foresteri-armastusele kahe käega alla. Kes ütles, et on vaja hirmsasti erineda… jätkusuutlikkus põhineb siiski toimetulekul ja ellujäämisel. Selles osas ei ole mul kummalegi ühtegi etteheidet.

Jah, kui unistada, siis diisel-automaati tahaks- see jõuab järgmisel aastal. Ja tulevikus broholmerit (taani mastiff) …  see tõug tuleb mul endal Eestisse tuua.

Meie majas on üks kass ka. Convertible. Z3, arvan ma😀

 

 

*Suure osa piltidest tegi seesama noormees, kes tol ülemisel, 2005. aastal Jaanipäeval tehtud fotol on viiene. Austraalia karjakoer Pipi oli toona kolmene. Meil oli õnn temaga koos veeta 12 ja pool, üllatusterohket ja äärmiselt rõõmsameelset aastat. Olgu koerte taevas sul vähemalt niisama lustiline aeg, armas sõber!

IMG_4697 IMG_5128 IMG_5115 IMG_5112 IMG_5109 IMG_5090 IMG_5086 IMG_5118

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s