Opel Meriva ehk väikese auto sees on üks teine, suuuur auto!

Opel Meriva, 1.6 CDTi, 99 kW/ 136 HP, 320Nm 6-käiguline manuaalkast

Argo käis uuenenud Meriva esmaesitlusel Euroopas ja tõi kaasa hea ülevaateloo. Mina tegin omakorda ära selle, mille kohta Argo kirjutab, et saame näha, kuidas Meriva Tallinna teedel hakkama saab- panin Merivat nädal aega meie teedel, eri olukordades ja teeoludega proovile. Mis peamine, sain osa 1.6-se uue diiselmootori rõõmudest.

Jään Meriva sildistamise ja liigitamisega hätta. Esiveoline, kompaktne mahtuniversaal? Oskuslik silmamoondustrikk? Na-aaa-aaatukene kõrgemaks tõstetud sõiduauto, millele on peale ehitatud viiekohaline elutuba? Eurooplastele Meriva meeldib, näiteks Saksamaal on Meriva üks paremini müüvatest B-segmendi masinatest.

IMG_0458 IMG_0430 IMG_0474 IMG_0469

Taskukohase pereauto sünonüüm

IMG_0487Tootja nimetab peamiste sihtrühmadena peresid ja pensionäre (üksinda sõitmiseks on praktilisust ehk tõesti pisut palju). Meriva võiks oma kvaliteedi ja hinna suhtes olla sobilik perele, kus kasvab kaks last, peetakse koera ja kupisid, tassitakse külmkappi, lapitakse jalgratast ja vanaema. Perele, kel on eluasemelaen ja rida igakuiseid kohustusi ning kus kuu lõpus on iga sent arvel. Sest Meriva on just täpselt see auto, mida jaksab uuena liisingusse võtta, korralikult hooldada ja teha ära kõik vajalikud sõidud, sõltumata töö-või puhkepäevast.

Sellised pered elavad enamasti linnaservast kuni 50 kilomeetrit eemal ja käivad igapäevaselt edasi-tagasi tööle ja magama; ja nädalavahetusel linna kinno ja Kalamaja päevadele. Pendelränne, see kõige vastikum probleem meie linnastuvas riigikeses.

Aga kui see kord juba on, siis võiks ta olla võimalikult pehme maandumisena. Näiteks, 2,8-liitrise kütusekuluna (ma ei uskunud oma silmi, koputasin ja raputasin näidikuid ikka väga kaua ja siis koputasin endale ka…, aga 2,8 jäi maanteesõidul ette ja ära ei läinud tookord, kui Viljandisse vurasime.) linnast väljas ja 4.8-liitrise kuluna puhtalt linnasõidul.

Ökonoomne ja ergas uus diiselmootor

IMG_0545Kui autode varustuse, koostekvaliteedi, väljanägemise, hoolduskulude osas pole Opelile midagi ette heita, siis mootorite kohta kuni eelmise aastani üleliia optimistlikke kilkeid kuuldavale lasta ei saanud. Uued, täisalumiiniumist konstruktsiooniga mootorid saastavad vähem ja on vaiksemad. 1.6-se diisli jõumoment 320Nm on muljetavaldav; ei teagi, et selles klassis oleks kellelgi midagi paremat vastu panna. Opel on timminud mootori linnas liiklejale väga mugavaks- kui vajutad, siis kiirendab ja ei tuima. Kõikide uute CDTi mootorite standardis on “start-stop” ja see teeb oma tööd korralikult, ristmikult minnes, viivitust peaaegu ei tajugi.

Proovisõidu-Merival toetas mootorit kuuekäiguline manuaalkast. Mul võttis alguses nõksa aega, et esimese-teise käiguga sujuvalt minema saada- mootor on ergas ja siduri-gaasiga tuleb siidiselt suhelda. Aga see tunnetus tuleb käe ja jalgade sisse kiirelt, ehkki mu isiklik eelistus oleks muidugi automaatkast. Eriti linnas annab see vabaduse, keskenduda ümbritsevale liiklusolukorrale ja paindlikult reageerida. Automaatkasti pakutakse praegu üksnes koos 1.7l diisliga ning 1.4l bensiinimootoritele. Loota on, et Opel kuuleb pereemade ja vanaisade palveid ja paneb ühekomakuuesele ka automaadi vahele. See teeks sellest “väikesest suurest autost” veel tüki ihaldusväärsema sõiduki.

Kütusekulu sõltub sõiduviisist, meie numbrid on saadud ökosõites. Olenemata “kokkuhoiust peas”, säilitas Meriva särtsakuse. Võidusõitma või ringrajale selle masinaga ei kipu, ta pole selleks loodud; kurvilisel ja konarlikul teel jäi kõik korrektseks, seenemetsa viival rajal saime ka sõidetud. Metsa alla ja liiva sisse tõesti ei trüginud, pole see masin! Mind häiris siiski üldine müratase salongis, aga ma istusin ka kahel korral elektrisõidukist Merivasse ümber, seega ei saa mu kõrva pidada kõige adekvaatsemaks kuulajaks. Vedrustus on jäigemapoolne, aga seda aitasid kompenseerida ameerikalikult mugavad istmed.

Kui liising, siis kõrgem varustustase

IMG_0552 IMG_0548 Eestis saab Merivale 120 000 km või neli aastat garantiid ja seda võib aasta lisakski osta. Kerele on 5 aastat garantiid. Mõistlik on võtta pere/pensioniauto liisingusse, sest olud muutuvad viie aastaga päris kindlasti. Liisingmakse ei kasva oluliselt, kui valida kõrgema varustustasemega (Cosmo) Meriva, küll aga saab sel juhul nautida kõikvõimalikke mugavusi, mis igapäevaliikluses on kõvasti kasuks. Mugavatest, sportlikest ja tuge pakkuvatest nahkistmetest oli juttu; helisüsteem mängib veatult Vikrit ja telefonimenüüd; i-link on küll nuppudega, aga mitte enam see hiina mõistatus, mida mäletan eelmise põlvkonna mudelitelt ; kõik vajalikud ühendus-ja laadimiskohad (USB, AUX) on olemas, tahavaatekaamera pilk on suur ja selge; turva-assistentide nimekirja ettelugemine võtab 10 minutit, jne. Panoraamkatus teeb elu ilusaks ja perenaise töö mändide õitsemise ajal keerulisemaks- hommikul võiks tolmulapiga muuhulgas ka auto katuse üle siblida, et õue näeks.

68-kraadise nurga all vastamisi avanevad uksed teevad laste ja vanaema jaoks sisseastumise mõnusaks; tagaistmeid saab üksteisest lahku venitada ja hädapärast tõmmata vahele kolmanda istme kõrsikule. Ma siiski eelistaksin pikal teel kuni nelja reisijat ja taga nende vahel suurepärast panipaikade kaskaadi käetoel.

Meriva hinnad algavad julmalt ümardades 14 000 eurost, tippvarustuses masina hind jääb 25 000 euro kanti.

Kokkuvõtteks

IMG_0543saage üle “igast autost saab kord Opel”- müüdist. Konkurendid kangesti üritavad, aga paljudel siiski ei õnnestu, tõusta Opeliga samale tasemele. Keeruliseks teeb konkureerimise tõsiasi, et Opel hoiab oma hinda normaalsena, ja pakub sealjuures väga korralikku varustust ja tehnilist taset. Uued mootorid (sõidan praegu testi Insigniaga, mil peal uus 1.6ne SIDI turbobensukas ja olen laisalt rahul) on järjekordne samm GM Opeli osakonna eduloos. Euroopas läheb Opelil küll hästi, võin seda kinnitada, näiteks Šveitsi tänavapildis kohtas tihedalt tutikaid “Doktorwageneid.”

Meeldis: mootori erksus ja ökonoomsus; hinna-varustuse suhe, lugematu arv ruumi ümberpaigutamise võimalusi

Ei meeldinud: ajalooline tahavaatepeegel, tagaistme kokku-ja lahkulappimise ebamugavus

*Sai tõsine ja asine lugu. Üleliigsete emotsioonideta, praktiline sõiduvahend. Mis sa siin ikka nalja viskad. Kui vaja, osta ära.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s