CLA 200 sedaan R4 / 115 kW /250 Nm@ 1250-4000 rpm
Taas võtsime suuna Viljandisse. Viljandi, see on folgivälisel ajal Pärimusmuusika Ait, Aida kohvik, jätkuvalt optimistlik isemõtleja, linnapea Kiviberg ja minul ka pisike verekeemia muutus- olen veerandverine mulk (ülejäänu jaguneb saarlaseks, virulaseks, harjukeseks). Läksime CLAga. Ja ehkki ma eile ausalt! väga püüdsin, siis päris selgeks ma endale MB mudelinimede süsteemi teha ei suutnudki. Niipalju küll, et CLA iseeneses- esiveolise, neljaukselise kupeena- peaks olema “mässumeelse mersu” lipulaev. Mäss ise algas mõned aastad tagasi CLSiga- vähemalt nii nad seda kuvandit müüvad- ja seisneb põhiliselt vist selles, et disainer murrab joonestuslaua taga lisaks peale ka häälekalt pliiatseid. CLA puhul on pliiatsimurdmisel olnud jumet, masin on üsna põneva väljanägemisega; ja samas ei ole see midagi nii ekstraordinaarset, et peaks auto peale kahte aastat kasutamist minema viskama või sellega mööda seinaääri hiilima, sest on moest läinud. Minu kaksteist punkti toreda disaini eest saab põlev tagatuli. See on päris edev.
Kõik ülejäänu selles masinas jätab mind isiklikult täiesti külmaks. Ilmselgelt ei ole ma sihtrühm. Ütleme otse välja, ma
olen naisena selle masina jaoks liiga vana. Mul on lapsed, huvialaringid, ärevushäire ja vähemalt kord nädalas nimekirja alusel tonn toidukraami vedada. Sellisesse masinasse, mis on eest ja tagant laiaks litsutud nagu kolm nädalat vannitoas ligunenud seebitükk, mahub korralik komplekt siredaid sääri ja dibutüülftalaaditud pikki lokke. Seelikuriiet selle komplektiga eriti palju kaasas ei käi, ja tegelikult puudub selleks ka igasugune vajadus- sest inimeses peab kõik kaunis olema. Minusugune aga vahib kurjalt kupeed ja küsib kileda häälega: “A mille jaoks säärane auto on, ah? Kellele need neli ust ja pakiruum, kui neid ei saa kasutada, ah?!” Kuku taldrikusse, tädi; osta veoauto.
Abikaasa, kes kaalub minust kolmandiku võrra vähem, on noorem, sportlikum ja sarmikam, sobis CLA rooli nagu oleks sinna sündinud. Aga seda ütles müügiosakond talle juba varahommikul, et isaste inimeste puhul selles autos vanus ja väljanägemine ei loe- ilma ei jää kunagi. Mul oli kahju abikassa päeva enese kaasa surumisega rikkuda, aga vastutasuks ei olnud ma kitsi ei imetlevate pilkude ega komplimentidega. Härra abikassa jälgis mängu ülima ükskõiksusega, näppides CLA nuppe (k.a. käigukangi rooli taga) ülima professionaalsusega ning sõnades siis ülima arrogantsusega: “Kuule, jäta järele. Sa saad ise ka aru, et mulle ei meeldi seda teel lamades teha.” Njah. Niipalju siis rrromantikast. Mida poleks nagunii tulnud, sest seoses teel lamamisega esiistmetel pole tagadiivanil just kuigi palju ruumi. Kui ka mahuks, siis v.v. lapsi säärase aerodünaamilise käruga (cd 0,22) ju ei veaks. Või kui nad oleksid hästi väikselt ja tasa…
… ja ka sellest, kas nad on tasa või mitte, on suva, sest CLAs istudes on tunne nagu sõidaks lennukiga. Üsna jõhker müra. Pidavat tulenema rehvidest ja meie karedast teest. Täitsa usun. Kui saaks paremad teed, õiged rehvid, võimsama mootori, siis sõidaks mõnuga. Testautol oli peal 1,6-liitrine turbolaadimisega bensukas koos 7-käigulise kahesidurilise automaatkastiga. Mõnusa häälega mootor, aga mitte kõige kirkam kriit valikus. Kui vajutasid, mõtles- ja siis ütles. Möödasõitudel tuli aegsasti “sport”-režiimile ümber lülitada, see-eest ECOga saime kütusekuluks maanteel 6l/100, linnas veidi pealt seitsme. Pole paha!
Tehniline varustus ja interjöör on kõik enam-vähem sama, mis A klassi Mersul. Ja kõike saab juurde laduda vastavalt soovile ja rahakotile. Üldiselt säärane, funktsionaalne. Mitte liiga palju automaatikat ega üle pingutatud 
vidinamaaniat. See armas “odav tahvelarvuti”- mida puutuda ei tohi, sest näpujäljed jäävad peale- on endiselt armatuuri küljes ja suur ümmargune nupp, mille abil seda juhtida, on ikka kahe istme vahel. Hiljutine massiline BMW-kogemus lubab aimata, et üks on teise pealt oma emakeeleülesande maha kirjutanud, aga kumb kummalt, seda muidugi ei tea. Ühetsooniline küttesüsteem on justkui ühest teisest ajastust ja automaatselt lülituvaid kaugtulesid tahaks kah juba kui iseenesestmõistetavust. Aga tegelikult pole ju nuriseda midagi. Sihtrühm- noored, tšillid, vaimselt ja rahaliselt võimekad, ilmselgelt naudivad muid asju nagu näiteks väga hea teelpüsimine, täpne ja tagasisidestav rool, mugav kokpit ja muidugi “huh, see auto näeb minuga koos nii äge välja”.
Mh, see lõuksilugu- pakiruumi luugiga tuleb olla ettevaatlik: vajutada nuppu ja siis astuda sammuke tagasi, sest kui sinna luugi kohale ootusärevalt jõllitama jääda, saab kiire ja kõva litaka mööda vahtimist. On tulevase omaniku valida- kas tšill ja kuul või alumine protees klõbinal asfaldile, lõug lilla ja huul lõhki. Lamades mööda asfalti vist suurt vahet ei ole tegelt…
*What Car? esimese proovisõidu CLAga tegi Olev.
CLA hinnad algavad 27 000 eurost, meil sõita olnud diiselmootoriga auto letihind on 30 204€. Minu arvutus näitab, et selle konkreetse CLA sõidukilomeetri hind jääb 34 eurosendi kanti.
emapidur 