GT86- ehk õpetus sellest, kuidas hetkeks sajaga armuda.

Magamise asemel leban voodis ja vahin katuseaknast tähistaevast.. Kaks tundi hiljem vähkren ikka veel; ja kuulen, kuidas esimene lind oma noka lahti teeb ja rõõmsalt röökima pistab. Selge, järelikult on kell saanud kolm.

Mälupiltides kuhjuvad läbisegi kõik need kümned, erinevad neljarattalised, millega oma elus kokku olen puutunud, sõitnud ja sõbrustanud. Üle teiste rahustav mälestus sellest ühest ja ainsast, kellega ma juba ligi tosin aastat tunnen end kokku kuuluvat. Jah, ma olen (margi)truu- võin muudega sõita ja rokkida, aga tulen alati tagasi koju.

Nüüd olen unetu ja ärevil, sest hommikul kohtun ma millegagi, milles on minu jaoks seda ühte ja ainsat- Subarut, miksituna sportlikele lätetele tagasi pöördunud Toyotaga; ning- sõltuvalt, mis esimesena kätte jääb- on “selle” hellitusnimi kas Toyobaru või Subota; ametlikult Toyota GT86/Subaru BRZ, kompaktne kaheukseline (kupee), tagarattaveoga ja esiasetusega vabalthingava kaheliitrise bensiini-boksermootoriga sportlane. Et olla aus, ei ole tegu kaksikute vaid kolmikutega- ameeriklased tunnevad “autot, mille veenides voolab tõelise sportlase veri” nimega Scion FR-S.

Horisontaalselt tuksuvate silindritega jõuallika vibravaba ja rahustav urin kõrvus, suudan lõpuks siiski uinuda.

Hommikul on veits selline tunne nagu läheks kohtama tüübiga, kellega seni vaid virtuaalis suheldud. No, et tead küll, milline ta on; ja oled küsinud ja uurinud (muuhulgas salongi värvigammat), aga tegelikult ikkagi on see kõik sama palju hirmutav kui põnev ja ootamatusi täis.

GT86 puhul ei teki mul  kordagi kahtlust, mis soost see masin olla võiks- isane igal juhul! Zoovolinik võtku  Alfa Romeo MiTo, kui on mingi häda võrdõiguslikkusega. Või käigu jala.

Tõmban punase kleidi ülle, sobitan huuleläike ning olen valmis legendiga kohtuma. Vist…

Imeline keha!

IMG_0425Oih. Milline proportsioon! Täiuslik. Mitte midagi ei ole üleliia, kui võib-olla see Aero paketiga kaasa tulev tagaspoiler; millest ei ole täpselt aru saada, kas ta nüüd parandab aerodünaamikat või hoopis takistab õhuvoolude liikumist. Edev on ta muidugi, rõhutades seda poisilikku “miskit”; umbes nagu rebenditega teksad, mis nii hea keha korral lasevad aimata lihaste jõulist toonust. Kuna selles hinnaklassis teksad on millimeetriga lõhki disainitud ja igal rebendil on oma tähendus, lepime kokku, et Aero tervikuna  on disainelement, mis rõhutab GT86 omadusi.

Tagumikust võiks kirjutada oodi või isegi traktaadi. Või siis joonistada, omal ajal tuli see mul isegi välja. Praegu piisab pilgust, et mõista, disainer on minuga samas klubis- tagumikufetišiga tüüp; ja saab aru, mida tähendab kompa “jõulised tagatuled koos kroomitud summutitorudega”.  Kui hiljem pilte läbi vaatan, tõden, et põhiliselt olengi pildistanud GTd tagantvaates. Njah.

Pinge lahtub tasapisi;  ja suunurki hakkab kõditama ja kergitama naeratus- ilus! Istun rooli. S e e on minu tool! Nagu oleks disainer öösel käinud ja mõõdud võtnud- ma supsan pessa! Tõsi, teisel päeval, kui reie sirglihased on suurest sõidurõõmust (tegelikult muidugi ei ole sel lihasvalul selle s-iga seost) nii valusad, et kõndidagi ei saa, on madalasse autosse istumine- ja eriti sealt väljaronimine raskendatud; seega, kui on plaanis endale pensionieas Subota  soetada, on tagumine aeg juba täna alustada süsteemsete painutamis-ja võimlemisharjutustega! Sõidujärtsu võtnud sõpruskond saab muidugi mu kangete jalgade üle kõvasti nalja ja mind autosse ja sealt välja tõsta, aga ma ei pühenda neid rebenenud teksade saladusse vaid kannatan kangelaslikult, sest kogemus oli seda väärt!

Kokpitis on kõik väga lihtne ja (nais)inimesele arusaadav, näidikud-mõõdikud-nupud käeulatuses, loogilistes kohtades. Mitte miskit pole puudu ja midagi ei ole üle- ehkki reklaamtekst lubab, et see on auto “ainult sinule”, annab kahetsooniline kliimaautomaatik ning juhiistmega võrreldavalt ülimugav kõrvaliste aimu, et mõeldud on siiski ka kallile sõbrale, kellega sõidunaudingut jagada. Helisüsteemiga ei tasu vaeva näha, selle võib välja lülitada. Ausõna, ma tean, mis ma räägin; ainus, mis lõpuks enam-vähem kuulatav, on Vikri uudised, aga no- andke andeks!- see auto ja uudised, tõepoolest. Ostke endale helisüsteem. Nutiseadmed paaritab auto valutult, USB pesa kaudu, seega, kui olete hankinud heli, võite kuulata ka MP3 jt.  formaate. Üldiselt kannatab GT86ga sõita ka niisama, autol on fenomenaalne hääl, mis kõlab igal juhul paremini kui mistahes plämajaam.

Tehnilises passis on auto märgitud kahekohalise kupeena ja las see ka jääda nii, sest ehkki tagaiste ja tagumised turvavööd on olemas, ei ole ette nähtud jalaruumi. Asju võib tahapingile panna, kuigi mõistlik on nad pakiruumi paigutada- see on üllatavalt ruumikas!

Libistan näpuotstega üle navi- tjah, selle võiksid nad järgmistel tiraažidel kaasajastada; praegu mõjub küll nagu vilets enesehinnang – ei mingit paindlikkust, hirm puudutuse ees. Aga olgu. Must nahk, kombinatsioonis punase veluuriga ja õmblustega  ning tõelist ringrajakaarikut  imiteerivad mustrid plastdetailidel ahvatlevad; suur, raamita tahavaatepeegel  mõjub nagu turvaline mälestus lapsepõlvest, mil taksojuhid kandsid ülikonda, teietasid ja avasid uksi. Tegelikult on igal asjal ka põhjus, ja klaaspeegeltahvel on suurtel kiirustel turvalisem, sest ei eristu liigselt esiklaasist ning laseb välja näha ka kitsukesest tagaaknast.

Etteruttavalt tahan siiski rõhutada, et see auto on edasisõitmiseks. Ristmikel tuleb kõvasti küünitada, et küljepiilaritest mööda näeks ning tagumine nurk on pime nagu novembriöö. Aga mitte masendav. Masendust tunneb suure tõenäosusega see autojuht, kes seal pimedas nurgas GT86t vaatab. Sest GT on puhas ilu ja sõidurõõm, eks!

Panen käed roolile. Punane nahk on sõrmede all soe ja taas on tunne, et see siin on minu jaoks loodud. Vajutan Start-nuppu, lükkan käigu sisse. Sõidame!

Automaatkast, labad, kakssada hobust ja 86.

“Kõigepealt õpime sõitma, siis hakkame kihutama,” ütles sõiduõpetaja ja kukutas mind koolieksamil läbi. Palun, kuulake, mida räägib teile müügiosakond ja ärge näppige parema käe all nuppe, mis lülitavad välja stabiilsus-, veojõu- ja pidurdusjõukontrolli- neid on esialgu väga vaja, sest GT86- see on kakssada julget hobust ja ülikerge, 1250 kilogrammine kere! Ehkki ülimalt turvaline ning targa pardakompuutriga, mis suudab säilitada teatud juhtudel mõtlemisvõime ka siis, kui roolis istuja mõistuse kaotab, võib asi ootamatult käest minna ning ausalt, jube kahju oleks, näha seda imeilusat masinat, tükkideks lammutatuna.

Julgemad võivad litsuda “sport” ja “snow” klahvi, et mõista, mis teeb (kuuene automaat)käigukast nendel režiimidel. Lühidalt,  “snow” oli väga abiks paduvihmas, “sport” andis linnas teravust ja maanteel kiirust ületades olid lühemad käigud selgelt tunda. Kui tunne on käes, võib proovida ära “VSC Sport” stiili, kus stabiilsuskontroll on välja lülitatud.

Rooli taga paiknevate labadega sõitmine (käsitsi käikude vahetamine) on nauditav kruusateel. Sealjuures peab jälgima, et ohjad käest ei läheks, sest labad liiguvad rooliga kaasa ning kurvis pruugib nendega opereerimine  olla üsnagi komplitseeritud. Seega, algatuseks- harjutage! Kõige viimane asi, mida tunda, on piinlikkus, et kohe ei saa, ei julge või ei oska- GT86 võib algaja käes osutuda taparelvaks, mille terav õhuvoog niidab maha tee ääres sõitva jalgratturi, teelt väljaastuv taguots surmab jalakäija. Vanglas, oma südametunnistusega kahekesi jääda, ei ole kena.

Kapoti all uriseb bokser ja pingutavad lihaseid kakssada hobust; 17-tollised valuveljed ja õhuke rehv reageerivad tagasillast ärksamale gaasile maheda vilinaga.. No ja need nurjatult ahvatlevad, rebitud teksased (Aero-pakett)! Kuhu ka ei veereks, kõikjal vaadatakse pikalt järele. Inimesed naeratavad, lehvitavad, hõiguvad, mõni komistab ja vähemalt üks kukub ratta seljast maha. Ups. Kohalikus koolis katkeb tund ning teismelised tormavad imeelukat uudistama. Tunnen end kui staar; kuigi tegelikult ei huvita  minu, võib-olla isegi meeldiv ja mitmekülgne, Rakett69 teadussõuga otseselt seotud isik,  siinkohal mitte kedagi. Rakett, nimega GT86, seevastu huvitab tõeliselt.  Ja õigusega, sest  GT86 on auto, mis paneb naeratama- “miks mitte-kui võimalik- osta endale see auto, teades, et tema olulisim funktsioon Eestis on inimeste tuju heaks tegemine,” arvab kahekümneühene  tegevprodutsent, kelle jaoks võimalus, sõita GT86ga, on “üks asi, mille ma endale lubasin elu jooksul kindlasti ära teha.”

Teatud numbrimaagia on nii nimetatud teadussõus kui GT86s olemas, mõlemad on seotud ajaloo tähtsündmustega- (19)69 astus inimene esimesed sammud Kuu pinnal;  GT86 on kummardus omaaegsele, legendaarsele Toyota  AE86 kupeede/hatcbackide generatsioonile. 1983. aastal sõitsid rajale tagaveolised, 125-hobujõulised, neljasilindrilise ridamootoriga Toyota Corolla Levin ja Toyota Sprinter Trueno; 1987. aasta läheb ajalukku kui  “Black Limited” AE86 aasta. Ja see viimane isend mõjub täiusliku silmailuna veel tänagi!

Neile, kes loevad telegramm.ee-d  ja magavad öösiti pigem autos, kõlab numbrimaagia ülemlauluna  auto  86-millimeetrine silindri läbimõõt ning kolvikäik. Reaalses elus tähendab see, et tuleb käia korrektselt hoolduses ja usaldada mehhaanikuid. Teil on 7000 pöörde peal (tähendab, et tuleb kõvasti gaasi anda ja te saate häälest aru, kui nad tulevad) kakssada hobust. Need loomad vajavad hoolitsust, eriti, kui neid pidevalt vahule ajada. Seega, 86 ei ole hooldusvälp aastates ega pelk kiidulaul juhuslikele kokkusattumustele silindrites ja kolbides, aga võib vabalt olla ükskord omaniku vanus passis-näiteks neljakümne aasta pärast, mil GT-st on saanud uunikum ja teis on endiselt alles lapsemeelsust. Kusjuures, võib tõesti uskuda, et 40 aasta pärast seesama sõiduvahend teid ringrajal lõbustab, sest tarbeautona on Eesti oludes tegu täiesti mõttetu sõiduvahendiga; iseasi, kas lapselapsed lubaksid oma proteesitud ja tuunitud vanaema 40 aasta pärast  nii väärtusliku masina rooli…

Puhas sõidurõõm, ainult et- kus?!

See on… esimesest hetkest alates peaaegu täiuslik. Mina, kes ma olen siiani olnud praktilise meelega, keskkonnateadlik, pigem sportautode suunas  arusaamatuses õlgu kehitav  (kui Jumal tarkust jagas, olid sportlased trennis jms.), olen… peaaegu sõnatu. See on erutav, kütkestav, üllatav; ja nii isane, et ma ei oska öelda muud kui “niuts!” ja anda gaasi.

Ja ta läheb. Ilma, et peaks võileiba hammaste vahel hoidma, sest vedrustus on ootamatult pehme. Ta läheb, liibudes teele nagu saaki jahtiv kaslane- GT raskuskese on maapinnast vaid 460 mm kõrgusel ning mootori ja juhiasendi võimalikult taha nihutatud asend loob praktiliselt ideaalse, 53:47 kaalujaotuse. See on puhas füüsika, aga nende numbrite taga on  sõidunauding; ehkki julgust peab olema, et pöörded vähemalt 5000ni suruda ja  tunnetada jõudu, millega masin edasi sööstab.

Maanteel tuleb 180 km/h ette nii, et ei saa arugi; läheks ka rohkem, aga see on niigi juba kriminaalne.. Istun ühe korra 180 km/h  ka kõrval; ja tunnen end absoluutselt turvaliselt- see on see iste, mis võtab sind oma embusse, eks.  Ära saab proovitud ka reklaambrošüüris  lubatud “7,6 sekundiga sajani”- aga see ei ole kuigi põnev- kära on rohkem kui villa ja automaat läheb ikkagi umbes kaheksa sekundiga sajani; kuigi, iseenesest, jah, see hääl- õrr!- on ju… erutav. Nauditav on ka see, et kordagi ei rebi inerts sind istmesse, sest võimsus on ühtlaselt jaotatud kogu pööretevahemikule.

Ta läheb ka udus nagu nuga läbi või, tuled kohanduvad vastavalt nähtavusele ja valgustavad nii rataste alla kaduva teelindi kui kurvid ja konarused. Olukorrast, kus ma tavaliselt rooman edasi 50-60 km tunnikiirusega,  tuleb GT86 sujuvalt saja kümnega välja.

Üldiselt tasub jälgida spidomeetri näitu, tootjad on arvestanud juhti tabava kihutamishullusega ning duubeldanud kiirusenumbrid punaselt ja digitaalselt otse juhi vaatevälja keskmesse, armatuurile.

Jah, muidugi võiks hobuseid olla 250 ja rohkem; jah, muidugi võiks mootor jõurata jõuliselt 9000 pöördeni- aga milleks?! Võtke siis juba manuaal, kui tundub, et jääb väheks või GT86 TRD, lihtsalt välimuse pärast; või alustage profikarjääri. Naisena, kes sõidab reaalses elus, reaalsel tänaval, eelistan ma iga kell automaati (käigukang on eluedev!) ja labasid (kruusateel lõbutsemiseks).

Kus on see koht Eestimaal (peale ringraja), kus seda rõõmu veel rohkemast  saaks täiega tunda? Ja milline võiks olla see aastaaeg, mil selle loomaga pööraselt pidutseda?

Suvi, ütlete?! Tõsi, meie kliimavöötmes on GT86 suveauto; parimal juhul aprillist oktoobri lõpuni auto. Aga! Kes valitseb Eesti teedel suviti? Vastus õige, teedevalitsus! Enamus teid on üles kaevatud või remondi ootel. Seega, kogu kontseptsioon käepärasest ja hinnalt kättesaadavast sportautost variseb 30 km roomamistsooni,  lahtisesse asfaldipurusse ning salakavalatesse löökaukudesse.. Jäävad lõputuna vonklevad kruusateed, peamiselt Lõuna-Eestis. Ja mõned rahvusvahelise väärtusega maanteed, mida nad lihtsalt ei julge igal suvel üles kaevata.

Kui mõelda GT86st kui pikaajalisest (garaaži) investeeringust, on see ülimalt äge sõidurõõm odavalt, turvaliselt (ja lühikestel distantsidel) käes. 12 aastat keregarantiid pealekauba. Kui mõelda GT-st kui ringrajavallutajast, tasub minna Audrusse ja sealt ta endale paariks tunniks rentida.

Ma ei kahetse midagi!

Ma ei kavatsegi kirjutada keskmisest kütusekulust, sõidukilomeetri hinnast ega keskkonnasõbralikkusest. Ilmselgelt on GT86 puhul tegu  keelatud vilja nautimisega- ja see maitseb paganama magus ning võib muutuda sõltuvuseks. Targem on pakkida oma roheline südametunnistus siidpaberisse ja panna ta GT sõidukorraks  kummutisahtlisse, vanaema hõbelusikate juurde.  Küllap kunagi tulevad ka päikeseenergial sõitvad sportkupeed; seniks… tuleb arvestada, et sõltuvalt sõitjast, võib 100 kilomeetri peal läbi põletada 6,8 kuni 20 ja enam liitrit fossiilkütust. Esimene number võrdub sõnadega “tuim” ning “kiirusehoidik”, teine Tallinna hilisõhtustel ristmikel varase rohelisega gaasi põhja surumise  ja täiega minekuga. Mõne sekundiga 60ni, siis gaas lahti ja vabalt veerema- siinkohal on huvitav jälgida, kui kiiresti kihutavad punased numbrid spidokal üles ja kuidas kurvalt norgu vajuvad, kui jalg gaasipedaalilt tõsta.

Säärane ristmikuralli nõuab head reageerimisvõimet; ja ma tegelikult ka ei soovita seda proovida- üks asi, et politsei ei maga kunagi; teine, et see on ohtlik! Aga… ma mõistan teid, kui ütlete, et ei suuda vastu panna sellele häälele, hordides uudishimulikult ja aupaklikult järele vaatavatele tüüpidele ning totaalsele sõidurõõmule ja teadmisele, et tegelikult on see kõik lubamatu, hedonistlik ja egoistlik; konstrueeritud reaalsus.

Pronksi-Gonsiori ristmikul, täie hooga välja keerates, tõmbasin autol külje ette. Kõik ülal loetletud turvajad olid peal, aga nii läks, sest tee oli vihmamärg. Ja oli minu õnn, et kõrvalrida oli tühi.

Laagna teel juhtus see, mida tagantjärele mõeldes juhtus kogu aeg- mina võisin roolis olla enam-vähem korralik, aga osale kaassõitjatest mõjus GT86 nagu härjale punane rätik- ja ma avastasin end olukorrast, kus kõik need 200 hobust jäid lolli näoga järele vaatama kõikvõimalikele sõiduvahenditele, mil rattad all. Sel ööl siis sattus mulle vastaseks Honda Accord, aastanumber võis olla 1996 ning teda assisteeris rohelise vahtralehega Renault Clio. Koos nad seal kihutasid, kuniks mul närv vastu ei pidanud ja ma gaasi vajutasin. Teksad läksid nagisse, brutaalne ilu paiskus möirates teele.

“Kui see oligi üks ja ainus kord meil kokku saada, ei kahetse ma sellest hetkegi,” ütlesid sa; sööstsid ja võitsid. Jah, ma olen nõus, selles osas, mis puutub kohtumisse ja kahetsuse puudumisse.  Salamisi loodan, et see kord ei jää ainsaks vaid pigem heaks alguseks elufilosoofiale, et vahest võib- lihtsalt pööraselt lõbutseda ja end hästi tunda- kui sel ka pealtnäha mingit mõtet ei ole. Sest seal lõpus on kõigel alati mõte.

Toyota GT 86  hind alates 29 990€

Aero pakett 2.0 D4S 147kW kupee hind 35 000€

Plussid

Sõidurõõm

Disain

Lugu

Miinused

Helisüsteem

Navi

Hooajalisus

Sõiduvõimaluste vähesus

Kellele sobib

Kõigile, kel on mõistus peas ja võtavad vabalt

One thought on “GT86- ehk õpetus sellest, kuidas hetkeks sajaga armuda.

  1. Pingback: Ema läks autodesse! Kes valvab lapsi?! | emapidur

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s