Chevy Captiva, tõeline tibiauto!

IMG_8974Jah, ma tean, et Captiva ilusa müüginumbri taga seisavad Eestis peamiselt mehed. Jah, ma tean, et Captivat pannakse kokku igal pool mujal, ainult mitte Ameerikas. Aga see ei muuda mitte mingilgi määral minu arvamust, et tegu on tõeliselt toreda tibiautoga. Autoga, mis ühe sõiduoskaja naisterahva käes käitub just täpselt nagu klantspildilt maha astunud ameerika abielumees- valmis jõukohaseks soorituseks tööl, kodus ja puhkehetkel. Seega, kui oled otsustanud, et Captiva on “see õige”, maksa pidu kinni ja naudi edasist “kuni ARK meid lahutab”- siidist kooselu.

Avar kokpit ja mahukas pakiruum- tibile meeldib!

Lähme siis isiklikuks. Minu kohtumine Captivaga leidis aset märtsireedel, mil väljas valitses nii umbes kolmekümne viies veebruar; õhus oli kolm külmakraadi ja päikeseline kevadeootus. Esmapilgul ei osanud selle, suhteliselt suure; kirjade järgi seitsmekohalise masina välisilme kohta midagi öelda. Noh, kena. Võib-olla pisut konservatiivnegi. Kujutan ette, et kui Captiva oleks mees, siis oleks ta edukas müügimees; keskmise hinnaklassi pintsaku ja kiiruga sobitatud lipsuga. Et mul seisis ees pikem teekond Saaremaale, ei jäänud ma pikalt viisakusi vahetama ja kerekuju silitama vaid läksin pakiruumi kallale ja pakkisin oma kilakola isiklikust autost ümber. Paaripäevaseks perereisiks- kus kottidese ja kohvritesse tuleb suruda kaks kolmandikku garderoobist (muutlik ilm), mänguasjakapp (lapsed), kelk, uisud, Epsoni-projektor, mobiilne kontor jms. ellujäämiseks eriti vajalikud esemed- osutus Captiva tubane tagaruum täiesti piisavaks. Tõsi, kui oleks pidanud põrandast tõstma üles kolmanda pingirea, oleks olnud kerge jänn. Aga, ma kujutan ette, seitset istekohta läheb vaja haruharva, näiteks, kui on vaja laiali tassida seltskond tüdrukute pidžaamapeolisi või midagi.

Juhi töökoht on mõnusalt avar ja piisavalt mugav; näidikud, LCD ekraan ja nupud on arusaadavalt ja mis peamine- loogiliselt!- paigutatud ning pakkusid ka pisukest “Amperal oli ju peaaegu samamoodi”-äratundmisrõõmu. Tool haaras mind oma embusse ja seda sai igapidi reguleerida; kaasa arvatud nimmetugi, mis pikal sõidul on tõesti nagu toetav sõbrakäsi. Ma ei peatugi pikemalt üksikasjadel, Captivas on mõistliku hinna eest olemas kõik kellad-viled ja mugavusvidinad; ja kui pole, saab alati juurde tellida. Ma isiklikult panustaksin siiski turvalisusele, neliveole ja sõidumugavusele. Ja muidugi geniaalsele joogitopsi-hoidikule, mille eest võiks leiutajale piparkoogi rinda panna! Nimelt on topsihoidja siseküljele uputatud neli pehmet kumminaga, mis neile usaldatud joogianuma kindlalt oma haardesse võtavad. Lollikindel ja praktiline detail, aga kokkuvõttes on just detailid need, mis meile ühe või teise asja (auto) meeldivaks või vastumeelseks teevad. Captiva disainerid teadsid, et ma tulen; kõigi nende erikujuliste veepudelite, kakao-ja kohvitopsidega!

Teoreetiliselt on palju hobuseid! Tibid armastavad loomi!

Sõiduomadused– ei midagi silmipimestavalt erakordset, aga nuriseda ei ole ka millegi üle. Ikka, säärane, viisakas, ameerika mees- 2,2l diisli kohta üsna uimane, aga kui sammu sisse võtab, siis teeb seda tuima järjekindlusega. Jah, 184lt hobuselt võiks oodata särtsakamat kohaltvõttu, paraku on mehhaanikud automaatkastile ilmselt unustanud mainida, k u i mitu hobust seal kapoti all ikkagi tööd ootavad. Müügiosakonnast öeldi, et Opel-sõsar Antara on selles osas erksam, vahe johtuvat “ajust”, mis olevat Opelil nutikam. Kallim ka, otsustavalt. Seega, las jääda see aju; litsume lootusrikkalt ECO nuppu, säästame kütust ja kulgeme keskkonnasäästliku(ma)lt. (Etteruttavalt võin öelda, et lootus suri viimasena)

Juhtus nii, et mingi osa Risti-Virtsu teelõigust pidin püsima “ühtlases liiklusvoos”, möödalennanud praamile kiirustajate tempos, julge 140 km/h rauas. Captiva kehastus tõeliseks maantelaevaks– mida kõrgemaks keris kiirus, seda kõvemini ta teed haaras (füüsika) ja kindlamalt mind istmesse vajutas. Salongi kostev mootori lärm siiski valvsusel uinuda ei lasknud ja teadmine, et Eesti teed e i ole tegelikult mõeldud suurtel kiirustel sõitmiseks, lasi seda eksperimenti üsna lühiajaliselt läbi viia.

Lumivalgeke Tehnopäkapikkudega metsas ja lumetormis

Minu käes olnud mudelil oli peal elektrooniline nelivedu; lihtsamalt abimees, mis üritab sinu eest mõelda siis, kui teel on jääd või muid ootamatuid “ekstreemsusi”. Eesti talv on säärase, Lõuna-Koreas kokku laotud ameeriklase jaoks ekstreemne igal juhul; seega, kusagil Pöide kandis, otsustasin maanteelt maha keerata ja neliveo külateedel ja metsarajal proovile panna. Ei saaks öelda, et ligi kahetonnine kere (reisijad+mänguasjad) oleks jääkonarustel, roopassesõidetud mudaradadel ja libedaks lihvitud seljandikel tahtnud teelt ära minna. Püsis; ja kenasti; ja täiesti arvestataval (lubatud) kiirusel.  Päris kindel, et oma roll püsimajäämises on päkapikkudel nimedega Veojõukontroll, Stabiilsuskontroll ja Pidurdusabisüsteem. Oleks mäest alla sõitnud, oleks saanud abi küsida ka Laskumisabiliselt (Decent Control System). No, põhimõtteliselt, tibi ei pea kogu seda jada meeles pidama- piisab teadmisest, et Captiva- see on nagu Tehnopäkapikkude muinasjutt, mis otsib oma Lumivalgekest. Disney-stiilis, muidugi.

Natuke tegin ise ikka Ameerikat ka. Tee ääres, karjamaal, sõi lund kena lihaveiste kari; ja ma ei saanud jätta kasutamata võimalust, nende aia taga peatuda, suure põhupallihunniku otsa ronida ja pildistada. Captiva sobis maaelu konteksti nagu valatud- hangi või rantšo! Natuke teine oli lugu metsateel. Seal vajus raske kere lumest lihtsalt läbi, nelivedu ütles, et kahju küll, mina aidata ei oska; ja korraks tekkis mõte, et siia, keset Eimiskit, see sõit lõppeb. Õnneks oli tee lume all külmunud, sõitsin ettevaatlikult tuldud (metsa)teed mööda tagasi, külavaheteele. Sealt edasi oli juba kena. Seega, elektrooniline nelivedu on asjaks naa-aatukene raskemate teeoludega (ja Tallinna teedel!). Metsa tuleks minna ikka… suuskadel.

Tagasiteel mandrile tabas meid sajandi lumetorm. Tuleb tõdeda, siingi sisendas Captiva turvalisust- sensoriga kojamehed pühkisid vaatevälja puhtaks, sõltumata, kas tuli kaks või kaks tuhat lumehelvest. Usun, seni kogetutest kõige šefimalt toiminud automaatika. Püsikiiruse hoidja ja kõikvõimalikud stabiilsussüsteemid ning täiesti kobedad udutuled ja kohanduvad kaugtuled, avar ja kõrge vaateväli; on justkui loodud ütlema, et olgu ilm kuitahes hull, igal juhul saame hakkama.

Räägime kütusekulust. Mäletate, ma litsusin ECO-nuppu. Kombineeritud maantesõidul tulemuseks 8,9 l/100km. Linnasõit 11,3 l/100km. Ilma ECOta, kombineeritud 9,0l/100km ja linnas 11,3l/100km. Üsna… muljetavaldav, või mis. Aga see ökosõidu lootus muidugi suri täiega, neid numbreid vaadates. Lisades siia asjaolu, et ECO võib vabalt võrdustada sõnaga “tuim”, siis, palun andke mulle see mitte-öko, nagunii vahet pole. Hea, ent väga janune ameeriklane.

Paneme lapsed magama ja õhtul on pidu!

Uskuge mind, kui tuleb õhtu ja süttib valgus, saab Captivast seksikas kaaslane diskole või pidžaamapeole sõitmiseks! Keskkonsoolis süttivad mahedad elektrisinised tuled ja helisüsteem annab endast parima- mina, kes ma olen üks igava muusikamaitsega naisterahvas, ja kuulan meelsasti Klassikaraadiot; parkisin ühel õhtul Captiva merevaatega parklasse ja kuulasin tund aega Bachi. Kohutavalt ilus oli. Ja diskole ma ei läinud, ehkki vabalt oleks võinud- ma kujutan ette, et õhtul on säärase, suuremapoolse linnadžiibiga ikka eriti šeff sõbrantsi ukse alla draivida, tuletada meelde, et võtaks selle väiksema ridiküli (panipaikade vähesus ja väiksus andis salongis kohati tunda); ja seejärel kaks tundi kesklinnas parkimiskohta otsida. Jääb üle loota, et valgustatud peeglid ja ohtrad kellad ning viled juhivad sõbranna tähelepanu osavalt muudele tegevustele. Muidugi võib end lõbustada ka ahtasse kohta parkimisega- see asi, mida nad nimetavad tagurdusassistendiks, on Captiva puhul küll nime poolest olemas, aga ma soovitaksin pigem küljepeeglitele panustada. Ahtas kohas on garanteeritud ka tüütult lärmav parkimisassistent- soovitan, laske müügiosakonnal endale esimese asjana selgeks õpetada selle välja lülitamine ja tuletage meelde, kuidas käib oma tarkusega manööverdamine.

Kui juhtub, et leidsite parkimiskoha, käisite diskol ja unustasite, et olete autoga (ajasite sõbranna martini ja oma limonaadi segamini)? Ei ole muret, truu ameeriklane kehastub sel juhul mugavaks öömajaks- kui pikkupidi mahuvad autosse 2-meetrised suusad, siis paar, standardmõõdus tibinat, mahub sinna magama igal juhul; isegi laiupidi. Istmete allalaskmine ei ole raketiteadus ( kust võtta tekk ja padi; muidugi pruugib olla), kaks käeliigutust ja tehtud. Mootorit töötama jätta ma ei soovita, kütusekulu, mäletate. Ja keskkonnakahju nagunii; kust leida see maalapp, kuhu kõik need puud hiljem istutada, mis peaksid looduse- ja hingelise tasakaalu taastama?!

___________________________________________________

Tibi teeb arvutuse ja jääb rahule

  • Kõikide kellade ja viledega mudeli hind on praegu 28 090€
  • Sissemaks 10%, jääk 30%, kasutusrent koos nõuetekohaste lisadega pisut alla 320€ kuus
  • Hooldusele kulub teeninduses 5 aasta jooksul 519 (sic!) € (kuulge, unbelievable!)
  • Sõites aastas 15 000 km, tuleb kilomeetri hinnaks 43 senti
  • Sõites aastas 20 000 km, on kilomeetri hind 35 senti

Mina sõidan 20 000 km ja rohkem aastas. 35 senti selle lõbu eest- pole paha!

* Mis peamine, õhtul on igal juhul pidu! Tegu on ühe odavama ja (selle raha eest) kobedama linnamaasturiga, mida Eestist saada võib. Vähetähtis pole ka see, et hooldus-ja teeninduskvaliteet on heal tasemel, varuosad ei maksa miljonit ning mõistliku sõiduviisi juures saab viis aastat ka rahulikult garantiihooldustega hakkama. Tore ameeriklane, mis toidab klišeed, et naise jaoks on peamine, et auto sõidaks, oleks turvaline ja mugav. Punast on ka saada, muuseas.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s