Nissan Leaf: jänes lõhki mokaga käis sõitmas Ai-päädiga!

feature-3Kuni MM autosaate salvestuseni ei osanud ma elektriautodest suurt midagi arvata- Mitsu i-MiEVid, mida põhiliselt telepildis, ja paaril korral maarajoonides külateedel sõitmas olin näinud, meenutasid pigem golfikäru kui tõsiseltvõetavat masinat. Sõnaga, ei huvitanud. Ja siis sõitis võtteplatsile Nissan Leaf; õigemini, neid sõitis sinna 2- veinipunane ja pehmelt elektrisinine. Mäletan selgelt esimest mõtet, mis pähe kargas, kui neid vaatasin- sinine on ilusam; ja Nissan on lõpuks ometi suutnud leida kellegi, keda võib nimetada disaineriks. Sest, olgem ausad, kui korraldataks Maailma Kõige Koledama Auto võistlust, võiks Nissan oma Juke’de, Qashqai’de ja muude drontidega rõõmsalt mitmikvõidu võtta. Leafi väliskuju on mänguline (ma ei räägi sellest, et aerodünaamiline, see on elektriauto sõidujõudluse kohapealt vägagi oluline, et oleks vool ja oleks joon, mis tuuletakistust leevendada aitaks; ja antud juhul on voolujoonelisus ilmselgelt saanud osaks mängulisusest). Kujutan ette, kuidas disaineri lauale toodi suur kamakas plastiliini ja anti käsk: tee auto. Seda ta siis seal mudis; nuttis ja mudis, kuni saavutas millegi, mida võib pidada täitsa kobedaks kaarikuks. (Põhimõtteliselt saaks eksperimenti korrata koduselgi teel- andke oma lasteaiaealistele põnnidele kätte känakas savi või plastiliini; soovitage neil voolida sellest auto- ja te näete, et sealt tuleb ligilähedane toode! (Et kust ma tean-  eile õhtul viieaastase peal testisin. Ta joonistas muidugi pulmapildi ka juurde, aga sellest edaspidi).

Esimest korda Leafi istudes, tabas mind ilmutus- see auto on ratastel I-Pad! Üldse mitte paha! Vastupidi, väga tore, sest ma isiklikult, kõikide muude kiiksude juures, fännan pikemat aega ka õunalisi. Miks… kes seda teab. Olgu kohe öeldud, et I-Padist eristab Leafi (lisaks alla keeratud ratastele) väga šeff puutetundlik navi-infokeskus. Kui päädide puhul on bääd see, et ka külma ilmaga tuleb näpud paljaks koorida või siis peavad sul olema spetsikud sõrmikud; siis Leafi navi võid näppida kasvõi sokkis varbaga; ja ta toimib ikka. Tehke järgi, padjakeenjused! Ääremärkusena, ma ei ole ainus, kellele tundub, et Leaf on ratastel I-Pad- mitmed mu meestuttavad on kasutanud sama võrdlust, Leafist rääkides. Seega, ju seal siis miskit on… Tegelikult ma muidugi arvan, et seal on see meelas naishääl, kes soovi korral sisustab aega ja lahutab meelt, rääkides sulle, kuhu sa sõita võiksid ja kuhu sa draivima peaksid. Zoolise võrdõiguse huvides leiaks sealtsamast, kus tädihääl elab, ka meeldiva meeshääle, aga ma ei viitsinud temaga tutvust sobitada; mul oli muid tegemisi noh, andke andeks.

Leafi tehniliste näitajate kohta leidub interneeduses igasugust pädevat materjali, seega teen lühidalt, see-eest asjatundmatult. Juhi töökoht on loogiline, mugav ja lihsalt omandatav, isegi minusugusele sahmerdisele. Mulle meeldib tohutult Leafi käiguvalits- käigukasti kui sellist elektriautol ei ole; selle asemel on sinine nupp, mida kerge näpuliigutusega soovitud asendisse lasta saab. No ja nüüd tuleb kohe esimene “miks”-pöördumine- kui näppida 2 korda D-d, võtab auto sisse ökosõiduasendi. Miks ei võikski Leafil koguaeg olla ökosõiduasend?!

Istumisasendi reguleerimine ja väljavaade, väga mõnus! Esiklaas on suur, tagant näeb ka välja. Küljepealset tuulutuskolmnurga imitatsiooni ma enam ei kommenteeri; see tundub olevat mingi tänapäeva mood. Õnneks ei eksita vaatevälja külgpiilarid (nagu Ampera puhul). Eraldi kiidusõnad lähevad Leafi parkimisassistendile, mis on tõeline abiline, andes maheda helisignaaliga (saab nupust välja lükata) märku jalakäijale, kui muidu täiesti vaikne auto tagurdab; nõustades juhti, kus suunas ja mitu rooli keerata ning hoiatades lähenevate objektide eest.

Salong on neljale istujale piisav, ees kaks täiskasvanut, taga kaks kuniteismelist- saime hakkama. Viienda oleks hädapärast tahaistmele, kahe vahele ka ära surunud, aga me ei hakanud loomkatseid tegema. Suur miinus on istmete heledad plüüskatted; lastega peres omandab kangas kiirelt kõik maailma värvivarjundid.

Panipaiku on, aga need on väikesed. Tagumine pakiruum mahutab; aga rohkem mahutab siis, kui tagaiste alla lasta. Tšello ja suusad mahuksid; kontrabass enam mitte. Ja suuskade puhul tuleb siis ühest istekohast loobuda.

Mugavusvidinaid on igasuguseid; nutitelefonilt paaritamisega alates, auto eelsoojendamisega ja roolisoojendusega lõpetades. Nutitelefonilt paaritamine on mõistlik oludes, kus auto on elektrinisa otsas, siis saab eelsoojenduse sisse lükata nii, et pole karta akude tühjaksjooksmist. Istmesoojendus on kaheastmeline.

Tundsin puudust ACC-st. Tundsin puudust vihmasensoriga kojameestest. Loomulikult tundsin puudust (eriti juhiistme puhul) elektrilisest valitsast.  Samas, mulle meeldib see praegune kontsept, et Leaf on Leaf. Saad, mida ostad; ükskõik millises maailmanurgas ja kuitahes suure rahakotiga. See nüüd kevadest muidugi muutub; Leaf muutub odavamaks, 80 kg kergemaks, pidurdusenergia kogumissüsteem efektiivsemaks; pagasiruum suuremaks, sõiduulatus laiemaks (175 km vs. 228 km ühe laadimisega) ja tuleb kolm eri varustustaset, millest kõige luksuslikum sisaldab mh. nahkistmeid.

Sõiduomadused-kõige ägedam Leafi juures on tema minek–  nii sujuvalt jõulist minemakaapimist ristmikelt (kummi vilistamata, soliidselt) pole kogenud ühegi bensu-, diisel-, gaasi- ega kombimasinaga. Nagu austet abikaasa tõdes, “kõik jäävad maha, kõik! Ja nad ei saa aru ka, mis toimub- mingi pisike elektriauto  l i h t s a l t sõidab eest ära…”  Elektrimootori tore eripära on see, et aega ja töömahtu ei raisata millegi muu kui kohese liikvelemineku peale. Mõnus. Ehk siis- jah, mulle meeldib Leafiga vägagi rohelist tuld oodata; eriti, kui õnnestub olla rivis esimene. Selle nimel tasus lausa käiku aeglustada, et saavutada soovitud “küll ta ükskord ikka punaseks läheb ja ma olen siis esimene punase taga”- olukord. Hobused, kilod ja vatid võite tehnilisest passist ise üle lugeda.

Maantesõidul käitus auto enam-vähem, kiilasjääl kippus ülejuhitavus tunda andma, aga see oli ka kiilasjää, eks. Üldiselt on elektriauto puhul igapidi mõistlik maanteel ka jääda 75-80 km/h piiresse. Siis on väikenegi lootus, et jõuab ühe soojaga linna lähedale koju. (Pea)linnasõidul laseb 16 cm kliirens suhtkoht elada; ei pea kogu aeg kartma, et selle muhuga, mis on tegelikult järjekordne etsilohk, lõpeb me sõit.

Me keegi ei hakanud lubatud 145 km/h kiiruse tippu Leafist välja pigistama. Esiteks, see on seadusega vastuolus; teiseks, see ei tundunud kuigi turvaline (väljas talv ja tore jää, uisutada ülihää ja Tallinn) ning kolmandaks- see oleks siis ilmselt olnud ka ainus läbitav distants, pärast mida (kui mitte keset mida?!) saabunuks sluss; pimedus, vaikus ja jäine külm.

Sõiduraadiusest rääkides- seal pole suurt midagi rääkida. Jaapanlased ei ole kunagi viibinud Eestimaa talves. 10 külmakraadi ajavad akud ikka väga närvi; ja autos sõitvad isikud absoluutselt enesestmõistetavalt ka. Ütleme nii, et enne talvel Leafi rooli istumist peaks minusugune Filifjonka, Kes Armastas Katastroofe, laskma tohtrihärral endale tabletid välja kirjutada. Põhimõtteliselt vahtisin ma kogu selle aja, mil baranka küljes rippusin ja punktist A punkti B või X jõuda üritasin, lummatuna silma all sulavaid kilomeetreid. Leafmäädžik! Lubatud “täispaagist” sai nagu imeväel koheselt kolmandiku jagu tühjem; siis oli kadunud pool… ja edasist teavad need, kes lugesid üht eelmist sissekannet ELMO treeningprogrammist. See-eest kodus oli väga mugav laadida, päriselt ka! Mingit häda ega viletsust ei ole ka teemal, kuidas ma jätan auto üksinda õue laadima- laod laadimispistiku nagu lego kokku, tõmbad kaane peale, lased auto lukku (phmtlslt läheb ise, võtmevaba süsteem nagu tänapäeval kombeks) ja magad magusat ööund. Või mida sa siis parasjagu just öösel teed, eks. Sinine sõber vilgutab ööpimedas oma kirgassinist LED lampi ja annab teada, kui kaugele laadimistsükliga jõutud on. Täistsükkel kestab umbes sama kaua kui I-Pad’il, selle vahega, et I Pad kestab siis terve tööpäeva, Leafiga aga saab nalja juba neljakümne kilomeetri pärast. Müügiosakond muidugi lohutab, et kui sa keset mittemidagit peaksid teele jääma, siis kuni aasta ostmisest tulevad keskid ja tassivad sind kuskile. Tasuta. Ma ei tihanud eksperimenteerida, aeg on jubetumalt armas ja elu ka, mokk juba sai esimesest kiirlaadimisest jäneseks; jää siis säärasena veel teele… saadavad dispanserisse kontrolli või midagi.

Hooldusvälp on 30 000 km ja see on word! Garantiid annavad 100 000 km või 3 aastat; nagu tavaliselt. Akudele garantii 5 aastat ja telefonikaart, mis paaritub sinihamba kaudu kõigega, mis ette juhtub- on ka tehase poolt viieks aastaks ette makstud. Mis saab akudest viie aasta pärast; või pigem- kui palju kaotavad nad oma mahutavuses aasta, kahe, viie pärast- ei ole teada. Teada on, et nende tootmine on keskkonnasaast ja nende utiliseerimine ikaldus. Mis on auto järelturuhind aasta, kahe, viie pärast- saame näha. Milline on Leafi arendus, tahaks kohe huviga näha ja kogeda, sest tegelikult; olgem ausad- meie pesakond siin, linna lähedal maal, saaks oma töö-ja lasteaiasõidud Leafiga sooritatud küll. Lihtsalt, öösel ja päeval oleks laadimist.

Müügiosakond ütleski, et ega Leaf polegi igamehe auto, saati siis pikkade vahemaade läbimiseks mõeldud sõiduvahend. Et sobib ikka pigem linnainimesele ja lühemateks raadiusteks ELMO treeningrpogrammi levialas. Noh, jah. Sellisel juhul- oletades, et ELMO ühel hetkel lõpetab toetusprogrammi ära- miks ma peaksin ostma Leafi, mille letihind on praeguse mudeli puhul pealt 30 000 EUR ja kampaaniaid ei tehta? Uus valik tuleb mõni tuhat EURi odavam, tippmudel muidugi mõni tuhat kallim. ELMO annab praegu 18 000 alla ja koduse kiirlaadimispunkti eest 1000 lisaks. Ehk siis, nii umbes 20 000 eest tuleks võtta liisingut. Laias laastus, viieks aastaks, teeb see koos kindlustuse ja muu mudruga 300 EUR kuus+ elekter.  Ma ei ole sada prossa veendunud, et ma tahaksin igapäevase närvitreeningu “jõuab-ei jõua”- nimel säärast raha välja pritsida. Ometigi, olgem ausad- kui ma tahaksin elektriautot, siis praeguse seisuga on Leaf ainuke, mida üldse tahta. Kuna ma ise viskasin õhku võrdluse I-Pad’iga, siis jällegi- kui üldse tahta päädi, siis on see aipääd. Ülemõistuse kallid on mõlemad; selle vahega, et päädile pole ette nähtud ELMO treeningprogrammi. Tahad õuna, maksa ise see lõuna.

Leafe on Eestis tänaseks müüdud poolesaja ümber; meil oli esimesel sõiduõhtul ka vastav klubiline kogemus- draivisime meie mööda Vabakat, kui äkki võttis sappa identne, mahedalt elektrisinine Leaf. Huvi oli nii suur, et esimesel võimalusel võtsime kõrvuti, vaatasime, kes on roolis, naeratasime ja lehvitasime- soe solidaarsustunne ja rõõm keskkonnateadlikkusest valgusid varvasteni ja andsid pisut sooja (salongisoojendus töötas sel ajal juba hädavajaduse-režiimil). Kaksikus istunud keskealine paar võttis pärast väikest paariskimamist suuna Sauele ja mina tundsin sel hetkel pisukest kadedust, et näe, nemad seal on õnnelikud, kodu ja pistik paistavad; meil aga seisab kiirlaadimispunkti leidmine alles ees.

Toon siin ära ka Maario lühikokkuvõtte kogetust.(M on 26-aastane produtsent, kellega meid seob lisaks tele-ja filmiarmastusele kirg liikuvate objektide vastu, kes esindab mu blogis ja artiklites “teise arsti arvamust” ning kes tegi Leafiga ühe testpäeva Tallinnas ja linna lähiümbruses):

Siin on minu mõtted sellest Leafist:

Eeldused auto ostmiseks:
Peres peaks olema juba 1 auto
Maja või ridaelamu, kus saab seda öösel laadida. 

Plussid:
Vaikne
Odavad ülalpidamiskulud – kütus ehk elekter suht odav; hooldusel jooksvad kulud väiksemad, sest näiteks õli + filter jäävad ära. 
Minu suur skepsis, et meie talv keerab akud tuksi sai vähemalt jutu põhjal ümber lükatud, et pidavat ilusti külmale vastu pidama
1. aasta jooksul, kui auto peaks kuskil teele jääma, siis Nissan tasub ise kõik äravedamiskulud.
Kõigist elektriautodest kõige “autolikum” ehk kõige normaalsema välimusega. 
Futuristlik välimus sees – nagu I Pad

Miinused:

HIND!

Piiratud sõidukaugus (max 175 km), talvel vähem. PS! Suvel pidi ka tulema uuem versioon, mis suudab juba vähemalt 200 km läbida.
Talvel soojenduse kasutamine vähendab sõidudistantsi tublisti (u. 30 km)
Kiirlaadimine võttis talvel kauem aega, kui Elmo.ee kodulehel lubatud. 
Futurristlik välimus sees – nagu IPad (võib olal nii pluss kui miinus, olenevalt vaataja seisukohast ma arvan)

Lisaks:
Arvutasin välja, kui osta näiteks umbes samas mõõdus/klassis tavamootoriga auto, mille keskmine kütuse kulu on umbes 6,5 l/100 km kohta ja auto maksab 15000-17000 €, siis selle 5000-7000 ülejäänud euro eest saaks läbida umbes 60 000-80 000 km. Samas vahepeal olnud hooldused on ilmselt pisut kallimad.
AGA! kui juba osta sama klassi auto, mis on umbes sama kallis kui see Leaf, siis on odavam edaspidi elektriautot laadida.

Kokkuvõtteks:
See on ideaalne auto kontoriinimestele, kes elavad Viimsis, Peetri külas, Tabasalus jm Tallinna külje all asuvates kohtades ja loksuvad iga jumala hommiku ummikus tööle ja õhtul tagasi, aga loomulikult ka neile, kes elavad Tallinnas. Oluline on, et täidetud oleks mõlemad eeldused, mis kirja panin. Seega kui on raha,et osta majja teine auto ja mitte väga odav, vaid tahetakse umbes 20 000 € maksvat autot, siis igal juhul on Leaf odavam. 
Lisaks on Leaf kõvasti odavam Priusest, Leafis on kõvasti rohkem pagasiruumi ja ta on kokkuvõttes mäekõrguselt säästlikum kui see Prius, seega nende võrdluses igatahes eelistada Leafi. 
Nagu ka see müügimees ütles kohe alguses, siis see auto ei olegi igaühele, kuid neile kel on eeldused täidetud siis võiks see vabalt sobida.
M.”

LISATUD Leafi omaniku, Kaja kommentaar:

“Muide laadimise ajal ei pea külmetama,tuleb iPhone laadida LEAF link ja siis sealt kaudu climate control on lülitada:) Kasutame Leafi nov ja siiani rahul.Isegi Tartus sai käidud,Mäekülas supp ja auto laadimine.”

5 thoughts on “Nissan Leaf: jänes lõhki mokaga käis sõitmas Ai-päädiga!

  1. Hahaha, Kaja, väga lahe! Ma lootsingi vaikselt, et ehk keegi tunnistab olukorra omaks😀 Kui julgust rohkem, siis kutsun pesakonnaga saatesse osalema! http://www.facebook.com/moistlikvoimottetu, ETV Mõistlik või Mõttetu- saated arhiivist saadaval. Ja e-mail, mis vupsab minu postkasti ning kuskaudu saame suhelda- mm@err.ee. Kui juba auto on Leaf, siis võiks ülejäänud eluviis olla vähemalt niisama südantsoojendavalt keskkonnateadlik🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s