S XV teine päev: “Mismõttes, ei iial?! Tegelt mõtlesin ma “võibla, jah!””

Näedsa, veebikupidamise teine päev; ja juba annavad sõbrad tagasisidet! Viiking Antti haris mind äsja olulises osas- nimelt ei teadnud ma, mida tähendab “Subaru” jaapani keeles. (Editud Mariine-Toomase abiga) siin on õige vastus! Tähenduslik, jaa. XV on just… parasjagu suur vanker. Käru; apelsinivärvi, selline. Sõiduvahend, millega sõitmise kogemust niipea ei unusta.

Teise päeva hommik leidis mind Kadriorust, õe kodumaja hoovilt; seismas silmitsi XV oranži, lihaselise kehaga. “Õrrr,” ütles SV. “Õuuudne!” ütlesin mina. “Aga ma ei karda sind,” lisasin ma. Parkisin oma OB (küll ta tundus tibatilluke ja armas; peaaegu nagu metroseksuaal…) XV kõrvale ja astusin laeva. Erik, kes aovalges (täpsemalt, kella kuue ajal, kottpimedas), XV linna, võtte jaoks valmis draivis, helistas, ja sõnas, et tegi õhtusel metsasõidul apelsinile liiga: “Ma liialdasin, kui ütlesin, et mootor on tuim. Kujuta ette, ma sõitsin täiesti vabalt kahest traktorist mööda! Ja Laagna teel läks ka kiiresti. Ja automaat on ikka linnas ainuvõimalik. Aga see nagin (s e e nagin, mida me kuulsime metsateel ja millest arvasime, et midagi on kas lahti või siis võimalik, et see on mingi mudeli eripära) ja see undamine (ees, all, paremas nurgas)- neist räägi esinduse omadele. Salongi tuleb müra, sest naelad on all. Muidu igati okei masin,” julgustas Erik mind. No selge, ma siis diilin selle nagina ja undamisega õhtul; aga praegu võtan suuna võtteplatsile.

Mõnda aega ei juhtunud midagi; selline, vaikne veeremine, mööda Kadrioru kitsaid, arhitektuuripärlitest pungil tänavaid. Säärane, vaikne, oranž veeremine isegi sobis novembrihämus Kadriorgu. Mulle muidugi hakkas tasapisi üha enam sobima see, et inimesed vaatasid järele. Minu uuele, hooaja viimase trendi tutimütsile. Võimalik, et nad nägid ühtlasi ka üle auto laiuvaid suuri, musti kirju “Subaru XV, tulnud, et jääda!” Ma siiski panustaksin tutimütsile. Ja sellega harmoneerunud, chanel-ruudulisele jopele. Envy!

Kui ma Kadrioru õppesõiduplatsile jõudsin, ootas mind ees kirsipunane Nissan Leaf. Ma kordan, kirsipunane. Armas, pisike, puhas… kirsipunane Nissan Leaf (nii üldiselt, ma arvan, et kirsipunane, apelsinioranž, täiroheline ja saaresinine on autole übersobivad värvid; järgmisena tuleb ökonoomsus ja alles siis hind. Ummm… mul muidugi on kõige ees s, oohvkoors). Nissan Leafist kirjutan ma pikemalt üks järgmine kord; sel hetkel, kui astusin XV-st välja, fokuseerus mu pilk üksnes kirsipunase puhtuse taga laiutavale porikarva apelsinile. “Issand,” halisesin ma endamisi. “Issssssand,” halisesin ma seejärel juba kuuldavalt, “kas ma tõin võttele sellise… porikäia?! Haukamm, et pool tundi tagasi pestud-kustud-kammitud auto… ma ju käisin pesulas?! Isssand…” Aga produtsent on open-minded ja ei jää kunagi hätta. Ehk siis, prõua produtsent haaras lumivalge pabertaskurätiku ja asus pori maha nühkima.

Sain muidugi selsamal hetkel aru, et see tegevus pole kuigi jätkusuutlik ja haliseval Issandal pole sellega ka suuremat pistmist. Sest taevast alla sadav sodi kittis just täpselt sellele multisentimeetrile, mille ma, omaenese hellade käekestega, puhtaks olin poleerinud. Ja ta kittis sinna eriti efektiivselt. Seega, jätta; ja karm saatus vastu võtta.

Siinkohal järgneb valimatute sõnadega ja määramatus helistikus kiidulaul režissöör Mareki ja operaator Sanderi aadressil, kes, tõhusas koostöös, suutsid toota pildi, millel XV paistab nagu kõige isuäratavam apelsin ning need mõned šokolaadipruunid pritsmed mõjuvadki pigem aperitiivina kui et peletavad eemale. Ikkagi auto! Kuigi pereema Marika, kes kõikide maailma autodega selles saates proovisõitma pidi, ütles midagi muud; siis sellel ma siin ja praegu pikemalt ei peatu. Seda, miks, mismoodi ja kui keskkonnasõbralik ning mõistlik, võib igaüks vaadata alates 8.12.12 ETV-st, kell “koguperekiirustabtelekaette”- hommikusel priima-ajal, ehk pool kümme, saatest Mõistlik või mõttetu?. Pressige punast nuppu ja saategi teada, mida Marika arvas ja mis edasi juhtus. Ja järelvaadata saab ka ja küllap ma reklaamin nimetet ökopõnevikku veel ja veel. Pole kahtlustki.

Me tegime seal platsil kõikide maailma autodega (millest ma järjestikku kirjutama hakkan kunagi kaunis tulevikus) igast lahedaid asju. Näiteks Go-Pro ringe (väike, aga tõhus kaamera, kinnitatud sõiduvahendi intiimsematesse kohtadesse põnevamate rakursside saamiseks), siis D5 ringe ja P2 ringe ikka ka. Puhas kosmos, auka! Ja paistab pildis ka kenasti kätte.

Seejärel, kui kõik sai paljastatud ja filmitud, oli mul pisut aega, et ajada linna peal ära mõned (töö)asjad. See käis nii, et kõigepealt sõitsin ja otsisin ma sobiva koha, kuhu XV parkida. Sõitmine oli puhas nauding, sest pärastlõunane tipptund oli end parasjagu kogumas; ja neid inimesi, kes mu hooaja viimase sõna tutimütsi ja harmoneeruvat jopet silmadega saatsid, oli päris mitu. No eks ma natukene vist sõitsin keset teed ka; ja võimalik, et ülejäänud liikliusvooluga mitte päris samas tempos, sest ma otsisin kohta. Sobivat, sellist. Ja kui rääkida segavatest asjaoludest, siis üks peamisi paiknes mu vasaku käe all.

Roolil olevad nupud. Neid on mitu. Ja piisab, kui käsi vääratab ja pressib kogemata vaid ühte neist. See toob kaasa paremal, keskkonsoolis oleva displei elavnemise- ilmselgelt arvab autoaju, et temaga soovitakse suhelda ning toob kuuldavale tsirkuse, leiva, Põdra maja ja segadusseajavalt värvilised pildid. Mitte, et ma nii plond oleksin, aga mu tähelepanu hajub sellises olukorras ikka päris mitmeks, üksteiset kaugel asetsevaks tükiks. Ma tean, et oleksin pidanud lugema manuaali ja enne sõitma asumist tegema loomkatseid ning pressima kordamööda kõiki nuppe, et aru saada, mis, milleks ja mida teeb. Aga ma keskendusin pigem sidurita sõidu sooritamisele ning lootsin, et nupud, kui ma neid tahtlikult ei pressi, ei tee midagi. Samas, mul on see õigustus, et kui juba eelmisel õhtul meesinimene displei väljalülitamisega hakkama ei saanud, siis mina võin seda ka üks järgmine kord teha, kui just ei juhtu, et pime plond nokib tera. Ei juhtunud, Raadio 3 lärmas ka vahelduva eduga seitsmekümnendate tantsuviise (kell pool viis õhtul, jah!) ja oma õnnelikematel momentidel õnnestus mul disko vahetada Vikri uudiste vastu. Õhtusel väljasõidul sain sellegipoolest tunda sügavat piinlikkust oma kasimata muusikamaitse osas, aga see õhtune osa alles järgneb, sest…

Seoses sellega, et mu sõpruskonnas on s-huvilisi rohkem kui mina ja see teine;  sain Mariine-Toomaselt loa, jätta XV mõni tund plaanitust kauemaks enda kätte, et näidata seda ühele sõbrale, kah S-fännile. Mis tähendas, et otsustasin võtte järel ja fänluse propageerimise eel kasutada kodust, omakäelist ja põhjalikku autopesu. Parkimiskoha leidsin ka (ei jäänud linnaliiklust tipptunnil segama). Ühes Lasnamäe Selveri parklas oli sobiv auk. Lõin arvuti (Mac) põlvedele lahti, võtsin muti-ja nutitelefoni ja tegin tunnikese täiesti efektiivselt tööd. Põlvekontor üsäpuutriga mahtus XV rooli, keskkonsooli ja minu 80B ning chaneli ruudukeste dramaatilisse nelinurka kenasti ära. Süüte keerasin loomulikult enne välja, see Põdra maja, nohh…

Hiljem keerasin süüte sisse ja tagurdasin põlvekontorist edukalt välja- et ei läheks meelest, XV-l on tagurdamisassistent täitsa peal ja kuvatakse displeile, kui lükkad Reversi sisse. Paraku sadas kogu päeva taevast alla sulasodi ja assistendi kaamerasilm oli suhteliselt pisaraterohke; miska ma siiski tagurdasin küljepeeglite abil. Elektroonika võib olla, aga natuke mõistust on ka abiks. Ämmahoovi ei hakanud proovima, ikkagi võõras auto ja mina, kui tuntud Küljekraap ja Gabariidiidikas… teate, neid loomkatseid on soovitav teha kas autokoolis või oma autoga. Ärge kaskot unustage.

Sellest, milliseks kujunes autopesusaaga ja kuidas minust vähem kui minutiga sai emalendur XV pardal, juba järgmises sissekandes. Püsige s-l.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s